Kertu pulsireaktsioon koolijooksul
14-aastane Kertu osaleb kooli vastupidavusjooksus. Enne jooksu mõõdeti tema pulss 72 lööki/min, hingamissagedus 16 korda/min ja arteriaalne hapnikuküllastus (SpO2) 98%. Ta jookseb 1 km ajaga 4 min 50 s. Kohe pärast lõppu on pulss 156, hingamissagedus 32 ja SpO2 97%; ta tunnel end uimasena ja istub maha. Viie minuti pärast on pulss 98, hingamissagedus 22 ja SpO2 98%, kuid ta ütleb, et süda „töötab veel tugevalt“. Kertu ei ole astmaatik, kuid oli enne jooksu närviline ja jõi hommikul kaks tassi kanget kohvi. Õpetaja tahab teada, kas Kertu tulemus viitab halvale füüsisele või on tegu normaalse reaktsiooniga, ja kuidas korrata mõõtmist nii, et tulemus oleks usaldusväärne. Õpetaja mõõtis näitajaid samas ruumis, kus temperatuur oli 24 °C, ja kõik mõõtmised tehti ühe ja sama seadmega.
1. Hinda, kas Kertu pulsi ja hingamissageduse muutus on normaalse koormusreaktsiooni piires. Põhjenda iga näitaja dünaamikaga ja too välja, mis näitab taastumist.
Read the worked answer
Pulss: 72 → 156 lööki/min on koormuse ajal ootuspärane tõus; 14-aastasel võib maksimaalne pulss olla ligikaudu 200, seega 156 ei ole ohtlikult kõrge. Hingamissagedus: 16 → 32 on samuti normaalne koormusvastus, sest keha vajab rohkem hapnikku ja peab eemaldama CO2. SpO2 püsis 97–98%, mis näitab, et vere hapnikuküllastus ei langenud kliiniliselt oluliselt. Taastumine: viie minutiga langes pulss 98-ni ja hingamissagedus 22-ni, mis on selge taastumine, kuigi veel üle puhkeväärtuse. Uimasus võib olla seotud järsu seismajäämisega, kuumusega, närvilisusega või kohviga, mitte tingimata halva füüsisega. Andmed ei kinnita haigust, kuid ei välista ka täielikult.
2. Millised tegurid võivad Kertu tulemust moonutada ja kuidas neid kontrollida, kui soovid võrrelda teda klassikaaslasega?
Read the worked answer
Tulemust võivad moonutada kofeiin (tõstab pulssi), närvilisus (sümpaatiline aktivatsioon), magamatus, vedelikupuudus, ruumi temperatuur ja pingutus: kui Kertu jooksis teisest tugevamini, ei ole võrdlus õiglane. Kontrollida saab nii, et mõlemad õpilased magavad sarnaselt, ei tarbi enne kohvi, joovad sama palju vett, soojendavad ühtemoodi ja jooksevad samas tempos. Mõõta tuleb samal ajahetkel (nt kohe, 1, 3 ja 5 min) ja sama seadmega. Võrdlemiseks sobib pulsi taastumise kiirus, mitte ainult üksiku mõõtmise tippväärtus. Oluline on ka kaaluda, kas eesmärk on hinnata füüsilist võimekust või reaktsiooni koormusele.
3. Kuidas seletada, et pärast trenni on hingamissagedus veel kõrge, kuigi SpO2 on normaalne?
Read the worked answer
Pärast trenni võib SpO2 olla normaalne, kuid hingamissagedus püsib kõrge, sest keha reguleerib vere pH-d ja CO2-taset, mitte ainult hapnikku. Lihastes tekib hapnikuvõlg: süsinikdioksiid, vesinikioonid ja laktaat vajavad eemaldamist, mis toimub hingamise ja vereringe kaudu. Samuti võib kõrge hingamissagedus olla seotud kehatemperatuuri reguleerimisega ja närvisüsteemi erutusega. Seetõttu ei tähenda normaalne SpO2, et hingamissagedus peaks kohe puhkeväärtusele langema. Kui hingeldus püsiks üle 10–15 minuti või kaasneks tsüanoos, tuleks otsida abi.