I85PREP
⌘ K
Estonian Basic-School Biology Exam study materials
Estonian Basic-School Biology Exam study resources

Estonian Basic-School Biology Exam practice questions

One question at a time. Build your Estonian Basic-School Biology Exam understanding.

First 50 of 200 questions. Each one lists the choices, the correct answer, and an explanation. The checker at the top of this page saves progress in this browser when it is available.

Continue in the practice tool above to load more questions, 50 at a time.

Question 1Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Millist tunnust kasutatakse seente eristamiseks taimedest kõige otsesemalt?

  1. Seened sisaldavad klorofülli
  2. Seened toituvad heterotroofselt, taimed autotroofselt Correct answer.
  3. Seened on alati üherakulised
  4. Seened paljunevad ainult suguliselt

Explanation

Seened on heterotroofid, kes saavad energiat orgaanilisest ainest, samal ajal kui taimed toodavad fotosünteesiga ise orgaanilist ainet. See toitumisviisi erinevus on seente ja taimede vahel kõige põhimõttelisem eristaja. Seenerakkudes puudub klorofüll, mistõttu nad ei saa ise orgaanilist ainet sünteesida.

Question 2Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Bakteriraku ehituses puudub üks osa, mis on olemas taimerakus. Milline?

  1. Tsütoplasma
  2. Rakumembraan
  3. Ribosoomid
  4. Membraaniga piiratud tuum Correct answer.

Explanation

Bakterid on prokarüoodid, mille pärilikkusaine paikneb tsütoplasmas tuumapiirkonnas, kuid puudub membraaniga ümbritsetud tuum. Taimerakud on eukarüoodid ja neil on tõeline tuum koos tuumamembraaniga. Ribosoomid, tsütoplasma ja rakumembraan on olemas mõlemat tüüpi rakkudes.

Question 3Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Samblik koosneb kahest eri organismist. Millised need on?

  1. Bakter ja algloom
  2. Kaks erinevat seent
  3. Seen ja vetikas või tsüanobakter Correct answer.
  4. Sammal ja seen

Explanation

Samblik on sümbioos, kus seen moodustab kaitseva struktuuri ja vetikas või tsüanobakter teostab fotosünteesi, andes orgaanilist ainet. See kooselu võimaldab samblikel elada ka väga karmides tingimustes, kus kumbki osapool üksi hakkama ei saaks.

Question 4Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline rühm selgrootuid loomi kuulub lülijalgsete hulka?

  1. Ämblikud Correct answer.
  2. Vihmaussid
  3. Meritähed
  4. Teod

Explanation

Lülijalgsed on selgrootute rühm, kellel on liigendatud keha, lülijalad ja välisskelett. Ämblikud, putukad ja vähid kuuluvad kõik lülijalgsete hulka. Teod kuuluvad limuste, vihmaussid rõngusside ja meritähed okasnahksete hulka.

Question 5Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Millise tunnuse järgi eristatakse kaheidulehelisi taimi üheidulehelistest?

  1. Kaheidulehelistel on õied alati valged
  2. Kaheidulehelistel on õied alati suuremad
  3. Kaheidulehelistel puuduvad juured
  4. Kaheidulehelistel on kaks idulehte, üheidulehelistel üks Correct answer.

Explanation

Kõige kindlam eristaja on idulehtede arv: kaheidulehelistel seemnetel on kaks idulehte, üheidulehelistel üks. Sellega kaasnevad tavaliselt ka erinevused juurestikus, leheservades ja õieosade arvus, kuid need on vähem usaldusväärsed. Õie värvus ega suurus ei ole taksonoomiline tunnus.

Question 6Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Millist rühma iseloomustab kõige paremini see, et organismid on heterotroofid, kasvavad hüüfidest ja paljunevad eostega?

  1. Bakterid
  2. Sammaldunud taimed
  3. Seened Correct answer.
  4. Ainuraksed vetikad

Explanation

Seened on heterotroofsed organismid, kelle keha koosneb hüüfidest moodustunud mütseelist, ja nad paljunevad peamiselt eostega. See tunnuste kombinatsioon eristab neid nii bakteritest kui ka taimedest ja vetikatest. Bakterid on prokarüoodid ja vetikad fotosünteesivad.

Question 7Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks kuuluvad kõik linnud selgroogsete hulka?

  1. Neil on selgroog ja seljaaju Correct answer.
  2. Nad munevad munad
  3. Nad on soojaverelised
  4. Neil on suled ja tiivad

Explanation

Selgroogsete rühma määrav tunnus on selgroog ehk lülisammas, mis ümbritseb seljaaju. Suled, soojaverelisus ja munemine on lindudele iseloomulikud, kuid need ei ole selgroogsete rühma määravad tunnused, sest neid esineb ka teistel rühmadel või need puuduvad osal selgroogsetel.

Question 8Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Kuidas erineb viiruse ehitus kõige olulisemalt bakterirakust?

  1. Viirus koosneb pärilikkusainest ja valgulest, bakterirakk on täielik rakk Correct answer.
  2. Viirusel on rakumembraan, bakteril mitte
  3. Viirus sisaldab alati klorofülli
  4. Viirusel on suurem ribosoomide arv

Explanation

Viirus on paljunemisvõimeline ainult peremeesraku sees ning koosneb nukleiinhappest ja seda ümbritsevast valgukestast. Bakterirakk on iseseisev rakuline organism, kellel on tsütoplasma, ribosoomid ja rakumembraan. Viirusel puuduvad oma ainevahetusprotsessid ja ribosoomid.

Question 9Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Metsas kasvab seen, mille viljakeha all on torukesed, mitte eoslehekesed. Millisesse rühma see seen tõenäoliselt kuulub?

  1. Kõhtseened
  2. Lehtsamblikud
  3. Kõdersamblikud
  4. Kottseened Correct answer.

Explanation

Kottseente hulka kuuluvad näiteks kobarad, mille viljakeha alaküljel paiknevad torukesed, kus arenevad eosed. Eoslehekesed on iseloomulikud kandseentele, kuhu kuuluvad näiteks kukeseened ja puravikud. Samblikud on sümbiootilised organismid, mitte seente taksonoomiline rühm.

Question 10Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks peetakse tsüanobaktereid sageli vetikateks, kuigi nad on prokarüoodid?

  1. Nad on alati hulkraksed
  2. Neil on membraaniga piiratud tuum
  3. Nad paljunevad suguliselt
  4. Nad teostavad fotosünteesi ja sisaldavad klorofülli Correct answer.

Explanation

Tsüanobakterid sisaldavad klorofülli ja teostavad fotosünteesi, mistõttu neid käsitletakse sageli koos vetikatega fotosünteesivate organismide rühmas. Samas on nad prokarüoodid, kellel puudub membraaniga piiratud tuum, mis eristab neid tõelistest vetikatest. See näitab, et fotosünteesivõime ei ole taksonoomilise rühma määramisel ainus tunnus.

Question 11Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks loetakse samblikke bioindikaatoriteks õhusaaste hindamisel?

  1. Nad kasvavad ainult puhtas vees
  2. Nad on tundlikud õhusaaste suhtes ja nende liigirikkus väheneb saastunud õhus Correct answer.
  3. Nad toodavad ise saasteaineid
  4. Nad suudavad saasteaineid täielikult lagundada

Explanation

Samblikud saavad vett ja toitaineid peamiselt õhust ning on seetõttu õhusaaste suhtes väga tundlikud. Saastunud õhus liigirikkus väheneb ja jäävad alles vaid saastetaluvamad liigid, mistõttu saab samblike koosluse järgi hinnata õhu seisundit. See teeb neist kasulikud bioindikaatorid.

Question 12Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline tunnus eristab putukaid ämblikest kõige kindlamalt?

  1. Putukatel on kolm jalapaari ja keha kolmeosaline, ämblikel neli jalapaari Correct answer.
  2. Putukad on väiksemad kui ämblikud
  3. Putukad elavad ainult maismaal
  4. Putukatel on tiivad, ämblikel mitte

Explanation

Putukate keha jaguneb peak, rindmikuks ja tagakehaks ning neil on kolm jalapaari. Ämblikel on keha kaheosaline ja neli jalapaari. Tiibade olemasolu ei ole usaldusväärne eristaja, sest paljudel putukatel puuduvad tiivad.

Question 13Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks kuuluvad kahepaiksed selgroogsete hulka, kuigi nende nahk on niiske ja paljas?

  1. Nad arenevad vees
  2. Nende nahk on niiske ja libe
  3. Neil on lülisammas ja seljaaju Correct answer.
  4. Nad hingavad kopsudega

Explanation

Selgroogsete rühma määrav tunnus on lülisammas, mis ümbritseb seljaaju, ning see on olemas kõigil kahepaiksetel. Niiske nahk, vees arenevad vastsed ja kopsud on kahepaiksetele iseloomulikud, kuid ei ole selgroogsete rühma määravad tunnused. Seega tuleb rühma määramisel lähtuda skeleti ehitusest.

Question 14Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Taimerakul on rakusein, mis koosneb peamiselt tselluloosist. Milline seenerakkude rakuseina koostisosa seda asendab?

  1. Glükogeen
  2. Kitin Correct answer.
  3. Tselluloos
  4. Klorofüll

Explanation

Seenerakkude rakusein koosneb peamiselt kitiinist, mis annab rakule tugevuse ja kuju. Taimerakkudes on rakusein tselluloosist. Kitin esineb ka lülijalgsete välisskeletis, mis on üks näide ainete korduvast kasutamisest eri organismirühmades.

Question 15Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks liigitatakse vetikad taimede hulka kuuluvaks vaid osaliselt, kuigi nad fotosünteesivad?

  1. Vetikad ei sisalda klorofülli
  2. Vetikad paljunevad ainult suguliselt
  3. Vetikad on alati üherakulised
  4. Vetikad ei moodusta tõelisi kudesid ega organeid nagu taimed Correct answer.

Explanation

Vetikad on fotosünteesivad, kuid nende keha ei moodusta tõelisi kudesid ja organeid – juuri, vart ja lehti – nagu kõrgematel taimedel. Seetõttu käsitletakse neid eraldi rühmana, mitte päris taimedena. Fotosünteesivõime üksi ei tee organismist taime.

Question 16Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Bakterid jagunevad kuju järgi mitmesse rühma. Milline kirjeldus vastab batsillidele?

  1. Kruvikujulised bakterid
  2. Pulkjad bakterid Correct answer.
  3. Kerakujulised bakterid
  4. Spiraalsed bakterid

Explanation

Batsillid on pulgakujulised bakterid, kokid on kerakujulised ja spirillid kruvi- või spiraalkujulised. Kuju järgi liigitamine on üks vanimaid ja lihtsamaid bakterite kirjeldamise viise. See liigitus aitab baktereid mikroskoopilisel vaatlusel kiiresti eristada.

Question 17Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline tunnus on ühine nii kõigile seentele kui ka kõigile loomadele?

  1. Rakusein koosneb kitiinist
  2. Nad liiguvad aktiivselt
  3. Nad on heterotroofid Correct answer.
  4. Nad hingavad lõpustega

Explanation

Nii seened kui ka loomad on heterotroofid, kes saavad orgaanilist ainet valmiskujul ja lagundavad seda hingamise käigus. Kitiinist rakusein on iseloomulik seentele, kuid loomadel see puudub. Aktiivne liikumine ja lõpustega hingamine on omased vaid loomadele.

Question 18Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks on mõned bakterid inimesele kasulikud, kuigi paljud bakterid tekitavad haigusi?

  1. Bakterid on alati hulkraksed
  2. Bakterid suudavad fotosünteesida nagu taimed
  3. Osa baktereid osaleb toiduainete kääritamises ja toodab vitamiine soolestikus Correct answer.
  4. Kõik bakterid on alati kahjulikud

Explanation

Paljud bakterid on inimesele kasulikud: piimhappebakterid kääritavad toitu, näiteks hapupiima ja hapukapsast, ning soolestiku mikroobid toodavad mõningaid vitamiine. Bakterite mõju sõltub liigist ja elupaigast, mistõttu ei saa kõiki baktereid pidada kahjulikeks. See näitab, et mikroorganismide rolli tuleb hinnata liigipõhiselt.

Question 19Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline rühm selgroogseid hingab nii kopsude kui ka naha kaudu ning areneb vees?

  1. Kahepaiksed Correct answer.
  2. Linnud
  3. Imetajad
  4. Roomajad

Explanation

Kahepaiksed, näiteks konnad ja kärnkonnad, hingavad täiskasvanuna kopsude ja niiske naha kaudu ning nende vastsed arenevad vees. Roomajate, lindude ja imetajate nahk on kuiv või kaetud karvadega ega osale hingamises samal viisil. Seega on kahepaiksete hingamissüsteem ja arengukeskkond nende eristav tunnus.

Question 20Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks ei saa seeni pidada taimedeks, kuigi nad kasvavad maapinnal ja on paigalseisvad?

  1. Seened kasvavad mullas
  2. Seened on heterotroofid ja nende rakusein on kitiinist Correct answer.
  3. Seened on alati mikroskoopilised
  4. Seened paljunevad eostega

Explanation

Taimed on autotroofid, kelle rakusein on tselluloosist, samal ajal kui seened on heterotroofid ja nende rakusein koosneb kitiinist. Paigalseisvus ja maapinnal kasvamine on välised tunnused, mis ei määra taksonoomilist kuulumist. Seetõttu on seente liigitamine taimedest eraldi põhjendatud nende toitumise ja raku ehituse erinevusega.

Question 21Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Kaks taimeliiki kasvavad samas niidus. Liik A on üheiduleheline, liik B kaheiduleheline. Milline tunnuste kombinatsioon sobib kõige paremini nende eristamiseks?

  1. A-l on õied valged, B-l on õied kollased
  2. A õitseb varem kui B
  3. A-l on paralleelne leheroots ja hajus juurestik, B-l on võrkjas leheroots ja sammasjuurestik Correct answer.
  4. A on madalam kui B

Explanation

Üheidulehelistel taimedel on tavaliselt paralleelne leheroots ja hajus juurestik, kaheidulehelistel aga võrkjas leheroots ja sammasjuurestik. Need tunnused on seotud idulehtede arvuga ja on taksonoomiliselt usaldusväärsed. Õie värvus, kõrgus ja õitsemisaeg on muutlikud tunnused, mis ei sõltu rühmast.

Question 22Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Mikroskoopilise vaatluse käigus leitakse rakke, millel on membraaniga piiratud tuum ja rakusein, kuid puuduvad kloroplastid. Milline organism kõige tõenäolisemalt sobib?

  1. Rohevetikas
  2. Pärmiseen Correct answer.
  3. Vihmauss
  4. Tsüanobakter

Explanation

Pärmiseen on eukarüootse tuumaga organism, kellel on kitiinist rakusein, kuid puuduvad kloroplastid, sest ta on heterotroof. Tsüanobakteril puudub membraaniga piiratud tuum, rohevetikal on kloroplastid ja vihmauss on hulkrakuline loom, kellel puudub rakusein. Seega vastab kirjeldusele kõige paremini pärmiseen.

Question 23Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks on sambliku seen ja vetikas teineteisest sõltuvad, kuigi kumbki võib põhimõtteliselt iseseisvalt eksisteerida?

  1. Vetikas kaitseb seent liigse valguse eest ja seen annab talle eoseid
  2. Seen toodab fotosünteesil hapnikku ja vetikas lagundab orgaanilist ainet
  3. Mõlemad osapooled on heterotroofid ja sõltuvad välisest orgaanilisest ainest
  4. Seen annab kaitse ja vee, vetikas või tsüanobakter annab fotosünteesi saadused Correct answer.

Explanation

Samblikus moodustab seen kaitseva struktuuri, mis hoiab niiskust ja kaitseb fotosünteesivat partnerit keskkonnatingimuste eest. Vetikas või tsüanobakter teostab fotosünteesi ja varustab seeni orgaanilise ainega. See vastastikune kasu on sümbioosi olemus.

Question 24Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Uuritakse kahte bakteritüve: tüvi X kasvab valguses ja toodab hapnikku, tüvi Y kasvab pimedas ja lagundab orgaanilist ainet. Milline järeldus on kõige paremini põhjendatud?

  1. Mõlemad tüved on autotroofid
  2. Tüvi X on tõenäoliselt tsüanobakter, tüvi Y on heterotroofne bakter Correct answer.
  3. Tüvi X on seen ja tüvi Y on vetikas
  4. Mõlemad tüved on tsüanobakterid

Explanation

Hapniku tootmine valguses viitab fotosünteesile, milleks on võimelised tsüanobakterid, kes on prokarüoodid. Pimedas orgaanilist ainet lagundav tüvi on heterotroofne bakter. Seega erinevad tüved toitumisviisi poolest ja tüvi X kuulub tõenäoliselt tsüanobakterite hulka.

Question 25Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks peetakse lülijalgsete välisskeletti evolutsiooniliselt oluliseks kohastumuseks maismaal?

  1. See võimaldab neil fotosünteesida
  2. See asendab täielikult hingamiselundid
  3. See võimaldab neil paljuneda ainult vees
  4. See kaitseb keha kuivamise eest ja toetab keha õhus Correct answer.

Explanation

Kitinist välisskelett kaitseb keha kuivamise eest ja annab tuge, mis on maismaal vajalik, kuna õhk ei kanna keha nii nagu vesi. See kohastumus aitas lülijalgsetel maismaad asustada. Välisskelett ei osale fotosünteesis ega asenda hingamiselundeid.

Question 26Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline tunnus eristab kõige kindlamalt sambla ja sõnajala kasvuvormi looduses?

  1. Samblal on õied, sõnajalal on käbid
  2. Samblal puuduvad juured ja juhtkoed, sõnajalal on need olemas Correct answer.
  3. Samblal on lehed, sõnajalal puuduvad lehed täielikult
  4. Samblal on seemned, sõnajalal eosed

Explanation

Samblad on lihtsa ehitusega taimed, kellel puuduvad tõelised juured ja juhtkude ehk sooned, mistõttu vesi liigub rakkudes aeglaselt ja taim jääb madalaks. Sõnajalgadel on juured, vars ja lehed ning juhtkoed, mis kannavad vett ja toitaineid. Seetõttu saavad sõnajalad kasvada suuremaks kui samblad.

Question 27Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Leiad mullaproovist üherakulise organismi, kellel on rakusein, kuid puudub membraaniga piiratud tuum. Millisesse rühma see organism kõige tõenäolisemalt kuulub?

  1. Kõhrkalade hulka
  2. Bakterite hulka Correct answer.
  3. Seente hulka
  4. Algloomade hulka

Explanation

Prokarüootidel, kuhu kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiratud tuum ja nende pärilikkusaine paikneb tsütoplasmas. Rakuseina olemasolu on bakteritel tavaline, samal ajal kui tuuma puudumine välistab eukarüoodid. Seega viitavad mõlemad tunnused korraga just bakteritele.

Question 28Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks liigitatakse kõik ämblikud lülijalgsete hulka, kuigi neil on neli paari jalgu?

  1. Sest nad hingavad ainult naha kaudu
  2. Sest neil on selgroog ja sisekolju
  3. Sest neil on kitiinist välisskelett ja liigendatud jäsemed Correct answer.
  4. Sest nende keha katab lubikoda

Explanation

Lülijalgsete rühma määravad tunnused on kitiinist välisskelett ja liigendatud jäsemed, mis esinevad kõigil ämblikel. Jalgade arv erineb rühmade vahel: putukatel on kolm paari, ämblikel neli paari. Seega kuuluvad ämblikud lülijalgsete hulka skeleti ja jäsemete ehituse, mitte jalgade arvu järgi.

Question 29Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline paar kirjeldab õigesti seene ja taime toitumisviisi?

  1. Mõlemad on heterotroofid
  2. Mõlemad on autotroofid
  3. Seen on autotroof, taim on heterotroof
  4. Seen on heterotroof, taim on autotroof Correct answer.

Explanation

Seened saavad orgaanilist ainet ainult keskkonnast, sest neil puuduvad kloroplastid ja klorofüll, seega on nad heterotroofid. Taimed fotosünteesivad ja toodavad orgaanilist ainet ise, seega on nad autotroofid. See erinevus on üks põhjusi, miks seeni ei liigitata taimede hulka.

Question 30Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Linnu luustik on kerge, luud on õõnsad ja rinnakul on suur kiirik. Millise funktsiooniga on need tunnused kõige otsesemalt seotud?

  1. Lennuvõimega õhus Correct answer.
  2. Kehatemperatuuri hoidmisega sulgede abil
  3. Talveunega külmal perioodil
  4. Veekeskkonnas hingamisega lõpustega

Explanation

Õõnsad luud vähendavad kehamassi ja suur rinnakukiirik annab kinnituskoha võimsatele lennulihastele. Need tunnused koos sulgedega moodustavad kohastumuste kompleksi, mis võimaldab aktiivset lendu. Ülejäänud valikud on seotud teiste elufunktsioonide või rühmadega.

Question 31Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline tunnus on ühine kõigile imetajatele, sealhulgas vaalalistele ja nahkhiirtele?

  1. Pojad saavad toitu piimaga Correct answer.
  2. Nahk on kaetud soomustega
  3. Keha temperatuur muutub keskkonna järgi
  4. Süda on kahekambriline

Explanation

Piimanäärmete olemasolu ja poegade imetamine on tunnus, mis eristab imetajaid kõigist teistest loomadest, sõltumata nende elukeskkonnast. Ka vee-elulised vaalalised imetavad oma poegi vee all. See tunnus kehtib kogu rühma kohta.

Question 32Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Kaks liiki kuuluvad samasse sugukonda, kuid erinevasse perekonda. Mida saab selle põhjal nende süstemaatilise kuuluvuse kohta kindlalt väita?

  1. Nad kuuluvad kindlasti erinevasse riiki
  2. Nad kuuluvad kindlasti samasse klassi, kuid mitte samasse perekonda Correct answer.
  3. Nad kuuluvad kindlasti samasse liiki
  4. Nad on kindlasti teineteisega ristumisvõimelised

Explanation

Süstemaatika astmed on järjestatud hierarhiliselt: sugukond on perekonnast kõrgem aste, seega samasse sugukonda kuuluvad liigid jagavad kõiki kõrgemaid astmeid, sealhulgas klassi. Kuna nad kuuluvad erinevasse perekonda, ei saa nad kuuluda samasse liiki. Ristumisvõime ei ole süstemaatilise kuuluvuse alus.

Question 33Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Samblik koosneb seenest ja vetikast või tsüanobakterist. Millist kasu saab seen sellest kooselust?

  1. Seen muutub kooselus autotroofiks
  2. Seen saab vetikalt vett ja mineraalaineid
  3. Seen saab vetikalt valmis orgaanilist ainet Correct answer.
  4. Seen kasutab vetikat ainult kinnituskohana

Explanation

Samblikus fotosünteesib vetikas või tsüanobakter ja annab seenele valmis orgaanilisi ühendeid, mida seen ise sünteesida ei suuda. Seen omakorda varustab vetikat vee ja mineraalainetega ning kaitseb teda kuivamise eest. Selline vastastikune kasu on sümbioosi tunnus.

Question 34Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline tunnus eristab kõige kindlamalt ühe- ja kaheidulehelisi taimi?

  1. Kasvukoha niiskus
  2. Õitsemise aastaaeg
  3. Seemne idulehtede arv Correct answer.
  4. Lehtede värvus

Explanation

Üheiduleheliste seemnetes on üks iduleht, kaheidulehelistel kaks, ja see tunnus on rühma määramisel kõige usaldusväärsem. Sellega kaasnevad tavaliselt ka teised erinevused, näiteks lehesoonte paiknemine ja õieosade arv. Värvus, niiskus ja õitsemisaeg sõltuvad keskkonnast ega ole rühmatunnused.

Question 35Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Uurid kahte mikroskoopilist organismi: organism A liigub viburite abil ja lagundab surnud orgaanilist ainet, organism B fotosünteesib ja eraldab hapnikku. Mõlemal on membraaniga piiratud tuum. Milline järeldus on kõige paremini põhjendatud?

  1. Mõlemad on viirused, sest nad on mikroskoopilised
  2. Organism A on taim ja organism B on loom
  3. Organism A võib olla pärmseen ja organism B vetikas Correct answer.
  4. Mõlemad on bakterid, sest nad on üherakulised

Explanation

Tuuma olemasolu näitab, et mõlemad on eukarüoodid, mis välistab bakterid ja viirused. Heterotroofne lagundaja viburitega sobib pärmseene kirjeldusega, fotosünteesiv organism aga vetika kirjeldusega. Nii on mõlemad tunnused ühe valikuga kooskõlas.

Question 36Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Milline bakterite rühm suudab ise orgaanilist ainet toota ja eraldab selle käigus hapnikku?

  1. Kemosünteesivad väävlibakterid
  2. Piimhappebakterid
  3. Mädanevad bakterid
  4. Tsüanobakterid Correct answer.

Explanation

Tsüanobakterid teostavad fotosünteesi ja eraldavad hapnikku, kuigi nad on prokarüoodid ja neil puuduvad kloroplastid. Fotosünteesi ensüümid ja pigment asuvad neil tsütoplasma membraanidel. Seetõttu saavad nad ise orgaanilist ainet toota.

Question 37Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Miks ei saa seeni pidada taimedeks, kuigi nad kasvavad paigal ja nende rakusein on olemas?

  1. Sest seened hingavad lõpustega
  2. Sest seentel puudub klorofüll ja nad on heterotroofid Correct answer.
  3. Sest seened on alati üherakulised
  4. Sest seentel puudub rakusein

Explanation

Taimede määrav tunnus on fotosüntees klorofülli abil, mis teeb nad autotroofideks. Seened ei sisalda klorofülli ja saavad orgaanilist ainet valmiskujul, seega on nad heterotroofid. Paigalseis ja rakusein üksi ei tee organismist taime, sest need tunnused esinevad ka seentel.

Question 38Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Kõhrkalade luustik on kõhrest, luukaladel aga luust. Milline rühm kuulub kõhrkalade hulka?

  1. Karps
  2. Haug
  3. Ahven
  4. Hai Correct answer.

Explanation

Haid ja raid kuuluvad kõhrkalade hulka, nende skeleti põhiosa on kõhr, mitte luu. Ahven, haug ja karp on luukalad, kelle skelett on luustunud. See erinevus on kõhr- ja luukalade põhiline eristustunnus.

Question 39Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Roomajate nahk on kuiv ja kaetud soomustega, samal ajal kui kahepaiksete nahk on niiske ja paljas. Millise elufunktsiooniga on see erinevus kõige otsesemalt seotud?

  1. Südame kambrite arvuga
  2. Keha suurusega
  3. Vee- ja soolade vahetusega naha kaudu Correct answer.
  4. Silmade asetusega peas

Explanation

Kahepaiksete niiske ja paljas nahk läbilasklik, mistõttu nad saavad hingata ja vett ning sooli vahetada osaliselt naha kaudu. Roomajate soomustega kaetud kuiv nahk takistab vee aurumist ja kaitseb organismi kuivamise eest maismaal. Seega on see erinevus seotud eelkõige vee- ja soolavahetusega.

Question 40Organisms and their diversity (taxonomy, bacteria, fungi, plants, animals)

Üks vetikaliik kasvab veekogu põhjas ja teine veepinnal. Milline tegur piirab kõige tõenäolisemalt põhjas kasvava vetika fotosünteesi?

  1. Valguse hulk, mis jõuab põhja Correct answer.
  2. Hapniku puudumine vees
  3. Mineraalainete täielik puudumine
  4. Vee temperatuuri püsivus

Explanation

Sügavusse jõudev valgus nõrgeneb kiiresti, sest vesi neelab ja hajutab seda, mistõttu põhjas on fotosünteesiks valgust vähe. Valgus on fotosünteesi käivitav energiaallikas, seega piirab see põhjavetika kasvu kõige otsesemalt. Teised tegurid võivad samuti mõjuda, kuid ei ole sügavuse korral kõige iseloomulikum piirang.

Question 41Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Millist organelli loetakse raku "jõujaamaks", kus toodetakse suurem osa ATP-st aeroobses hingamises?

  1. Tsütoplasma võrgustik
  2. Mitokonder Correct answer.
  3. Golgi aparaat
  4. Lüsosoom

Explanation

Mitokonder on organell, mille sisemembraanidel paiknevad hingamisahela ensüümid ja ATP-süntaas, mistõttu toodetakse seal suurem osa raku ATP-st. Golgi aparaat, lüsosoom ja tsütoplasma võrgustik täidavad teisi ülesandeid ega ole peamine ATP tootmise koht.

Question 42Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Missugune struktuur ümbritseb kõiki rakke ja määrab, millised ained rakku sisenevad ning millised väljuvad?

  1. Rakumembraan Correct answer.
  2. Tsütoplasma
  3. Rakukest
  4. Rakutuuma membraan

Explanation

Rakumembraan on fosfolipiididest ja valkudest koosnev selektiivselt läbilaskev piir, mis ümbritseb iga raku sisu ning reguleerib ainete liikumist. Rakukest on ainult taimerakkudel ja seentel ning rakutuuma membraan ümbritseb vaid tuuma.

Question 43Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Mis on koe mõiste bioloogias?

  1. Erinevate organite kogum, mis töötab ühise eesmärgi nimel
  2. Organismi väikseim elus üksus
  3. Üksik rakk, mis on spetsialiseerunud kindlale funktsioonile
  4. Ühesuguse ehitusega rakkude rühm, mis täidab ühist ülesannet Correct answer.

Explanation

Kude on ühesuguse ehituse ja päritoluga rakkude kogum koos rakuvaheainega, mis täidab ühist funktsiooni. Rakk on elu väikseim üksus ja organite kogum moodustab organsüsteemi, mitte koe.

Question 44Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Milline organell puudub loomarakus, kuid on olemas taimerakus ja osaleb fotosünteesis?

  1. Tuumaalune keha
  2. Kloroplast Correct answer.
  3. Vakuool
  4. Ribosoom

Explanation

Kloroplast sisaldab klorofülli ja on fotosünteesi toimumise koht; see organell esineb taimerakkudes, kuid mitte loomarakkudes. Ribosoomid ja tuumaalune keha esinevad mõlemas rakutüübis.

Question 45Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Milline kudede tüüp katab keha pindu ja kehaõõnte sisepindu ning kaitseb ja imab aineid?

  1. Lihaskude
  2. Närvikude
  3. Epiteelkude Correct answer.
  4. Sidekude

Explanation

Epiteelkude moodustab katteid keha välispinnal ja õõnte sisepindadel, kaitstes rakke ja võimaldades ainete imendumist või eritumist. Lihaskude tekitab liikumist, närvikude juhib impulsse ja sidekude ühendab ning toetab teisi kudesid.

Question 46Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Millises järjestuses korralduvad elusorganismi tasandid väikseimast suurimani?

  1. Rakk → organ → kude → organsüsteem → organism
  2. Kude → rakk → organ → organism → organsüsteem
  3. Organ → rakk → kude → organism → organsüsteem
  4. Rakk → kude → organ → organsüsteem → organism Correct answer.

Explanation

Organismi korraldus järgneb kindlale hierarhiale: rakud moodustavad koed, koed organid, organid organsüsteemid ja organsüsteemid tervikorganismi. Iga järgnev tase koosneb eelmise tasandi struktuuridest.

Question 47Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Mis on kromosoomide peamine ülesanne rakutuumas?

  1. Energia salvestamine rasvadena
  2. Päriliku info (DNA) kandmine ja hoidmine Correct answer.
  3. Ainete transportimine rakust välja
  4. Valgu sünteesimine ribosoomides

Explanation

Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valkudest ning kannavad pärilikku informatsiooni, mis määrab raku ja organismi tunnused. Valkude süntees toimub ribosoomides ja transport toimub membraanide kaudu.

Question 48Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Miks on enamikul taimerakkudel suur tsentraalne vakuool, mida loomarakkudes tavaliselt ei esine?

  1. See hoiab rakku soojana külmas keskkonnas
  2. See sünteesib valke ribosoomidele
  3. See annab rakule jäikuse ja osaleb veevarude hoidmises, tekitades turgori Correct answer.
  4. See toodab klorofülli fotosünteesi jaoks

Explanation

Taimeraku suur tsentraalne vakuool täitub rakumahlaga, hoiab vett ja lahustunud aineid ning tekitab turgorirõhu, mis hoiab rohttaime osi jäigana. Loomarakkudes on vakuoolid väikesed ega täida seda tugifunktsiooni.

Question 49Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiidide kaksikkihist, millesse on paigutunud valgud. Milline omadus tuleneb otseselt sellest ehitusest?

  1. Membraan sisaldab pärilikku informatsiooni
  2. Membraan on jäik ja läbimatu kõikidele ainetele
  3. Membraan sünteesib ise ATP-d
  4. Membraan on selektiivselt läbilaskev ja paindlik Correct answer.

Explanation

Fosfolipiidide kaksikkiht annab membraanile paindlikkuse ja võimaldab valkudel toimida transportkanalitena, mistõttu on membraan selektiivselt läbilaskev. See tähendab, et osa aineid pääseb läbi kergesti, teised aga mitte.

Question 50Cell biology and the organisation of living things (cell structure, tissues, organs, organ systems)

Lihasrakud sisaldavad erakordselt palju mitokondreid. Milline järeldus sellest kõige paremini tuleneb?

  1. Lihasrakud sünteesivad eriti palju valke, sest mitokonder on valgusünteesi koht
  2. Lihasrakud fotosünteesivad, sest mitokonder sisaldab klorofülli
  3. Lihasrakud vajavad palju energiat, sest nende kokkutõmbumine nõuab ATP-d Correct answer.
  4. Lihasrakud lagundavad rasvu, sest mitokonder on seedeorganell

Explanation

Mitokondrite arv rakus on seotud raku energiavajadusega, sest just mitokondrites toodetakse aeroobses hingamises ATP-d. Lihaste kokkutõmbumine on energiamahukas protsess, mistõttu on lihasrakkudes mitokondreid palju.