Estonian Basic-School English Exam cheat sheet

Kuulamisülesanne esitatakse tavaliselt kaks korda; esimesel kuulamisel keskendu tervikule, teisel konkreetsetele küsimustele.

Küsimused on enamasti tekstiga samas järjekorras - vastuse leidmine liigub salvestisega paralleelselt edasi.

Arvsõnad, kellaajad ja hinnad öeldakse sageli kahel erineval kujul (nt "half past seven" / "7.30"); kirjuta üles see, mis kõlas viimasena, kui tekst seda kinnitab.

Eitus ja vastandus ("not", "but", "actually", "instead") muudavad eelneva info kehtetuks - lõplik vastus tuleb pärast pöördepunkti.

Täida lünk täpselt kuulduga: nimede ja kohtade õigekiri peab vastama salvestisele, mitte hääldusele.

Kui sõna jääb arusaamatuks, jätka kuulamist - üks puuduv sõna ei takista järgmisele küsimusele vastamist.

Valikvastustega ülesandes esinevad kõik variandid tekstis; õige on see, mis vastab küsimusele, mitte see, mis lihtsalt kõlas.

Eesti keeles esitatud juhendid ("vali", "märgi", "kirjuta") määravad vastuse vormi; vale vorm võib kaotada punkti ka õige sisu korral.

Küsimuse tüüp määrab strateegia: detailiküsimus → otsi märksõna; peaküsimus → loe esimene ja viimane lõik; järeldus → ühenda kaks lauset.

Sõnasõnaline kattuvus küsimuses ja tekstis ei taga õiget vastust - sageli on õige variant sünonüümiga ümber sõnastatud.

Viitavad sõnad ("this", "such", "it", "they") osutavad eelnevale nimisõnale või lausele; leia viidatav enne vastamist.

Lünga täitmisel kontrolli nii tähendust kui ka grammatikat: sidesõna või eessõna enne lünka piirab valikuid.

Teksti järjekord ja küsimuste järjekord lühemates tekstides kattuvad; pikemas tekstis liigu küsimuste, mitte teksti järgi.

Vale väide sisaldab tavaliselt ühte muudetud detaili (arv, aeg, isik, põhjus) - võrdle iga numbrit ja nime tekstiga.

Sõnavara kontekstis: tundmatu sõna tähendust saab tuletada naaberlausest, sõnaosadest (un-, -less, -ful) ja vastandusest.

Ajapiiranguga töös vasta kindlatele küsimustele enne, kui naased raskete juurde; tühja vastust ei jäeta.

Present simple: igapäevane tegevus ja faktid; kolmas pööre lisab -s (he works). Present continuous: tegevus käib praegu (he is working).

Past simple: lõpetatud tegevus kindlal ajal minevikus (yesterday, last week, in 2019); ebaregulaarsed vormid tuleb pähe õppida (go–went, see–saw).

Present perfect: side olevikuga, kogemus või tulemus (have seen, has finished); ei kasutata koos kindla minevikumarkeriga nagu "yesterday".

Artiklid: "a/an" esmakordsel mainimisel ja loendatava ainsuses nimisõnaga; "the" korduval või kontekstist teadaoleval mainimisel; ilma artiklita abstraktsed ja mitmuses üldmõisted.

Võrdlusastmed: lühike omadussõna → -er/-est (big–bigger–biggest, kaashäälik kahekordistub); pikk → more/most (more interesting).

Eessõnad aja ja kohaga: in (aasta, kuu, pikk periood), on (nädalapäev, kuupäev), at (kellaaeg, konkreetne punkt).

Sõnamoodustus: eesliited muudavad tähendust (un-, dis-, re-), järelliited sõnaliiki (-tion nimisõna, -ful/-less omadussõna, -ly määrsõna).

Küsilause sõnajärg: küsisõna + abitegusõna + alus + põhitegusõna (Where did you go?), mitte "Where you did go".

Lühivastus (kiri, e-kiri, teade) järgib kolme osa: tervitus ja sissejuhatus, sisu vastavalt kõigile antud punktidele, lõpetus ja allkiri.

Iga ülesandes loetletud sisupunkt peab saama vähemalt ühe lause - puuduv punkt kaotab sisupunkte.

Siduvad vahendid seovad lauseid: firstly, however, in addition, because, so, finally; kasuta neid mõõdukalt, mitte igas lauses.

Kõnekeelsed lühendid (I'm, don't, it's) sobivad mitteametlikku kirja, ametlikku teksti kirjutatakse täisvormid.

Kirjavahemärgid: koma loetelus ja sidesõna ees liitlauses, punkt lause lõpus; inglise keeles algab iga lause suure tähega ja "I" on alati suur.

Sõnade arv loetakse ainult sisulisest tekstist; jää vahemikku, sest liiga lühike tekst ei kata kõiki punkte ja liiga pikk ei anna lisapunkte.

Kontrolli enne üleandmist kolme asja: ajavormide järjekindlus, tegusõna ja aluse ühildumine ning iga sõna õigekiri.

Monoloog vastab kolmele küsimusele: mida, kus/millal ja miks - see annab 30–60 sekundi jooksul sisulise vastuse.

Kasuta täislauseid; ühesõnaline vastus loetakse puudulikuks ka siis, kui sisu on õige.

Kõne sujuvust toetab valmisalgus: "In my opinion…", "I usually… because…", "For example…".

Hääldus: lõpukonsonandid ja -s/-ed tuleb välja hääldada, sest nende puudumine muudab ajavormi ja mitmuse arusaamatuks.

Pausi täida mõttega ("Well, let me think…"), mitte pika vaikusega; venitamine ei anna punkte.

Dialoogis reageeri partneri lausele enne oma mõtte lisamist: küsimus → vastus → täpsustus.

Ettevalmistusajal märgi üles 3–5 märksõna, mitte tervet teksti - valmis tekst loetakse ette ja see mõjutab hinnangut.

Kuulamisülesanne esitatakse tavaliselt kaks korda; esimesel kuulamisel keskendu tervikule, teisel konkreetsetele küsimustele.

Küsimused on enamasti tekstiga samas järjekorras - vastuse leidmine liigub salvestisega paralleelselt edasi.

Arvsõnad, kellaajad ja hinnad öeldakse sageli kahel erineval kujul (nt "half past seven" / "7.30"); kirjuta üles see, mis kõlas viimasena, kui tekst seda kinnitab.

Eitus ja vastandus ("not", "but", "actually", "instead") muudavad eelneva info kehtetuks - lõplik vastus tuleb pärast pöördepunkti.

Täida lünk täpselt kuulduga: nimede ja kohtade õigekiri peab vastama salvestisele, mitte hääldusele.

Kui sõna jääb arusaamatuks, jätka kuulamist - üks puuduv sõna ei takista järgmisele küsimusele vastamist.

Valikvastustega ülesandes esinevad kõik variandid tekstis; õige on see, mis vastab küsimusele, mitte see, mis lihtsalt kõlas.

Eesti keeles esitatud juhendid ("vali", "märgi", "kirjuta") määravad vastuse vormi; vale vorm võib kaotada punkti ka õige sisu korral.

Küsimuse tüüp määrab strateegia: detailiküsimus → otsi märksõna; peaküsimus → loe esimene ja viimane lõik; järeldus → ühenda kaks lauset.

Sõnasõnaline kattuvus küsimuses ja tekstis ei taga õiget vastust - sageli on õige variant sünonüümiga ümber sõnastatud.

Viitavad sõnad ("this", "such", "it", "they") osutavad eelnevale nimisõnale või lausele; leia viidatav enne vastamist.

Lünga täitmisel kontrolli nii tähendust kui ka grammatikat: sidesõna või eessõna enne lünka piirab valikuid.

Teksti järjekord ja küsimuste järjekord lühemates tekstides kattuvad; pikemas tekstis liigu küsimuste, mitte teksti järgi.

Vale väide sisaldab tavaliselt ühte muudetud detaili (arv, aeg, isik, põhjus) - võrdle iga numbrit ja nime tekstiga.

Sõnavara kontekstis: tundmatu sõna tähendust saab tuletada naaberlausest, sõnaosadest (un-, -less, -ful) ja vastandusest.

Ajapiiranguga töös vasta kindlatele küsimustele enne, kui naased raskete juurde; tühja vastust ei jäeta.

Present simple: igapäevane tegevus ja faktid; kolmas pööre lisab -s (he works). Present continuous: tegevus käib praegu (he is working).

Past simple: lõpetatud tegevus kindlal ajal minevikus (yesterday, last week, in 2019); ebaregulaarsed vormid tuleb pähe õppida (go–went, see–saw).

Present perfect: side olevikuga, kogemus või tulemus (have seen, has finished); ei kasutata koos kindla minevikumarkeriga nagu "yesterday".

Artiklid: "a/an" esmakordsel mainimisel ja loendatava ainsuses nimisõnaga; "the" korduval või kontekstist teadaoleval mainimisel; ilma artiklita abstraktsed ja mitmuses üldmõisted.

Võrdlusastmed: lühike omadussõna → -er/-est (big–bigger–biggest, kaashäälik kahekordistub); pikk → more/most (more interesting).

Eessõnad aja ja kohaga: in (aasta, kuu, pikk periood), on (nädalapäev, kuupäev), at (kellaaeg, konkreetne punkt).

Sõnamoodustus: eesliited muudavad tähendust (un-, dis-, re-), järelliited sõnaliiki (-tion nimisõna, -ful/-less omadussõna, -ly määrsõna).

Küsilause sõnajärg: küsisõna + abitegusõna + alus + põhitegusõna (Where did you go?), mitte "Where you did go".

Lühivastus (kiri, e-kiri, teade) järgib kolme osa: tervitus ja sissejuhatus, sisu vastavalt kõigile antud punktidele, lõpetus ja allkiri.

Iga ülesandes loetletud sisupunkt peab saama vähemalt ühe lause - puuduv punkt kaotab sisupunkte.

Siduvad vahendid seovad lauseid: firstly, however, in addition, because, so, finally; kasuta neid mõõdukalt, mitte igas lauses.

Kõnekeelsed lühendid (I'm, don't, it's) sobivad mitteametlikku kirja, ametlikku teksti kirjutatakse täisvormid.

Kirjavahemärgid: koma loetelus ja sidesõna ees liitlauses, punkt lause lõpus; inglise keeles algab iga lause suure tähega ja "I" on alati suur.

Sõnade arv loetakse ainult sisulisest tekstist; jää vahemikku, sest liiga lühike tekst ei kata kõiki punkte ja liiga pikk ei anna lisapunkte.

Kontrolli enne üleandmist kolme asja: ajavormide järjekindlus, tegusõna ja aluse ühildumine ning iga sõna õigekiri.

Monoloog vastab kolmele küsimusele: mida, kus/millal ja miks - see annab 30–60 sekundi jooksul sisulise vastuse.

Kasuta täislauseid; ühesõnaline vastus loetakse puudulikuks ka siis, kui sisu on õige.

Kõne sujuvust toetab valmisalgus: "In my opinion…", "I usually… because…", "For example…".

Hääldus: lõpukonsonandid ja -s/-ed tuleb välja hääldada, sest nende puudumine muudab ajavormi ja mitmuse arusaamatuks.

Pausi täida mõttega ("Well, let me think…"), mitte pika vaikusega; venitamine ei anna punkte.

Dialoogis reageeri partneri lausele enne oma mõtte lisamist: küsimus → vastus → täpsustus.

Ettevalmistusajal märgi üles 3–5 märksõna, mitte tervet teksti - valmis tekst loetakse ette ja see mõjutab hinnangut.