Suuline teejuhis paarisülesandes
Suulise eksami paarisülesandes peab 9. klassi õpilane Karl küsima partnerilt teed spordihalli ja seejärel saadud juhised üle kordama. Karl ütleb: „Vabandage, kus on spordihall? Kas ma pean minema bussiga? Ma ei saa aru. Seal on suur maja? Palun korrake.” Partner vastab: „Mine mööda Pargi tänavat otse, kooli juures pööra vasakule ja spordihall on teisel pool tänavat.” Karl kordab: „Ahjaa, lähen Pargi tänavat, pööran paremale ja hall on samal pool.” Õpetaja märkab, et Karl kasutas viisakusvormi ja küsis täpsustava küsimuse, kuid kordamisel eksis kahes kohas. Karl ütleb, et kuulis „vasakule”, aga kordas „paremale”, sest mõtles samal ajal, kuidas öelda „teisel pool tänavat”. Eksamijuhend ütleb, et B1-tasemel hinnatakse nii suhtluse eesmärgi täitmist kui ka mõistmise täpsust; üksik viga ei langeta taset automaatselt. Karl kardab, et kaotas seetõttu terve punkti.
1. Kuidas peaks õpetaja Karli sooritust hindama? Kas suhtluse eesmärk on täidetud, osaliselt täidetud või täitmata? Põhjenda kahe konkreetse käitumisega.
Read the worked answer
Karli sooritus tuleks lugeda osaliselt täidetuks. Ühelt poolt täitis ta suhtluse eesmärki osaliselt: ta alustas viisakalt („Vabandage”), küsis täpsustava küsimuse ja palus korrata, mis on B1-tasemel oluline suhtlusstrateegia. Teiselt poolt moonutas lõplik kordus kriitilist infot: partner ütles „vasakule” ja „teisel pool tänavat”, Karl aga kordas „paremale” ja „samal pool”. Kuna teejuhise puhul on just need kaks elementi otsustavad, ei saa öelda, et eesmärk oli täielikult täidetud. Üksik viga ei tähenda automaatset tasemelangust, kuid see viga muudab vastuse sisuliselt eksitavaks, seega tuleb seda hinnata täpsuse kriteeriumi all.
2. Sõnasta kaks parandavat ümberütlemist, mida õpetaja võiks Karlile anda, ilma et ta annaks ette kogu vastust.
Read the worked answer
Õpetaja võiks anda kaks konkreetset, kuid mitte etteütlevat juhist. Esimene: „Korda juhis kolmes osas - tänav, pööre, asukoht - ja kontrolli iga osa eraldi.” Teine: „Kuula uuesti ainult pööret ja ütle, kas partner ütles vasakule või paremale; seejärel korda terve juhis.” Seejärel võib õpetaja paluda Karlil ise parandada: „Mine mööda Pargi tänavat otse, kooli juures pööra vasakule; spordihall on teisel pool tänavat.” Nii ei anna õpetaja valmis vastust ette, vaid suunab Karli kontrollima seda kohta, kus viga tekkis.
3. Millise järgmise harjutuse peaks õpetaja andma, et parandada just seda nõrkust? Põhjenda.
Read the worked answer
Järgmiseks sobiks harjutus, kus partner annab kolmeosalise teejuhise ja Karl kordab iga osa kohe pärast kuulamist, kasutades märksõnu „tänav”, „pööre”, „asukoht”. See sobib just selle nõrkuse vastu, sest Karl ei eksinud mitte sõnavaras, vaid info töötlemises: ta mõtles samal ajal väljendi „teisel pool tänavat” sõnastamise peale ja kaotas pöörde. Harjutus sunnib info väiksemateks osadeks jagama ja kontrollima enne, kui hakatakse ise lauset vormistama. Lõpuks võiks Karl ise hinnata, millises osas ta eksis, et tekiks enesekontrolli harjumus.