Estonian Basic-School Estonian as a Second Language Exam common mistakes
Estonian Basic-School Estonian as a Second Language Exam · Understand the traps and how to avoid them.
Kuulates jätad vastuse kirjutamata seni, kuni kogu salvestis on lõppenud, ja proovid siis mälu järgi vastata, mistõttu kaotad konkreetsed arvud, kellaajad ja nimed.
Töölaud on ainult üks kuulamine ja pinge all loodad, et mäletad kõike; tähelepanu hajub, kui korraga kuulad ja mõtled sõnastuse peale.
What to do instead
Kirjuta kuulamise ajal märksõnad ja numbrid lünka kohe, kui need kõlavad; kasuta sümbolit või lühendit, kui sõna ei tule meelde, ja paranda pärast teist kuulamist. Harjuta 3–4 lühikese salvestusega nädalas, kus kirjutad iga kord vähemalt kolm fakti üles.
Vastad kuulamisülesandes sellele, mida sa arvad loogiliseks või mis on üldiselt tõsi, mitte sellele, mida kõneleja tegelikult ütles.
Tekst on sageli igapäevane olukord (poes, koolis, arsti juures) ja ajuke täidab lüngad ootuspärase stsenaariumiga; eesti keele kui teise keele õppija toetub tugevasti emakeelsele maailmateadmisele.
What to do instead
Tee iga küsimuse juurde kaks sammu: kõigepealt leia salvestisest täpne lause või fraas, mis vastust toetab, ja alles siis vali või kirjuta vastus. Kui salvestis ütleb midagi ootamatut, usalda salvestist. Harjuta nn lõksülesandeid, kus kõneleja muudab meelt („algul mõtlesin…, aga tegelikult…“).
Lugemisülesandes otsid vastust ainult ühe sõna järgi ja valid variandi, kus see sõna esineb, lugemata lause tähendust tervikuna.
Sõnatasandi vastavus tundub kiire ja kindel viis, eriti kui tekstis on palju tundmatuid sõnu; see aga ignoreerib eitust, tingimust ja sõnadevahelisi seoseid.
What to do instead
Loe küsimus enne teksti läbi ja märgi, mida täpselt küsitakse (kes, millal, miks, kas jaatav või eitav). Seejärel leia tekstist lõik ja loe see lause koos eelneva ja järgnevaga. Kontrolli, kas vastusevariandis on sõna „mitte“, „ainult“, „alati“ – need muudavad tähendust.
Jätad lugemisteksti pikad laused vahele ja loed ainult pealkirju või esimest rida, mistõttu peateema ja autori hoiak jäävad tabamata.
Aeg on piiratud ja pikkade lausete sõnastik on nõrk; hirm tundmatute sõnade ees paneb need üle hüppama.
What to do instead
Loe iga lõik nii, et leiad selle ühe põhiidee, ja kirjuta see ääremärkusena ühe lausega. Ära peatu tundmatu sõna juures – jätka lause lõpuni ja tuleta tähendus kontekstist. Harjuta 200-sõnalisi tekste, kus vastad kolmele küsimusele: kes, mis juhtus, mida autor arvab.
Grammatikaosast jätad käändelõpud ja tegusõna pöörded kontrollimata, kirjutades sõna nii, nagu see kõlab või nagu emakeeles harjumuspärane.
Eesti keeles kannab tähendust just lõpp (osastav, sisseütlev, minevik), ja kõnekeeles hääldus sageli lüheneb; õppija kuulab enda hääldust, mitte kirjapilti.
What to do instead
Tee enne vastamist kindlaks lause nõutav vorm: kas tegusõna nõuab osastavat objekti (loen raamatut), kas kohavorm on sisse- või seesütlev (lähen poodi / olen poes). Kirjuta iga vastus uuesti terve lausena, et lõpp oleks nähtav. Koosta nädalas 10-lauseline parandusleht oma vigadest.
Sõnavaraülesandes valid sõna, mis kõlab sarnaselt emakeelse sõnaga või mõne teise õpitud sõnaga, kontrollimata, kas see sobib lause tähendusse.
Rahvusvahelised sõnad ja sarnased tüved tekitavad vale kindlustunde; sõnade mitmetähenduslikkus (nt „kandma“, „pidama“) teeb valiku raskeks.
What to do instead
Aseta iga pakutud sõna lausesse ja loe lause tervikuna läbi – kas tähendus jääb loogiliseks? Õpi sõnu koos käändevormi ja tüüpilise kaaslasega (nt „otsust langetama“, „tähelepanu pöörama“), mitte isoleeritult. Pea sõnavihikut teemapõhiselt ja korda iganädalaselt.
Kirjutamisülesandes loed ülesande tekstist üle ainult teema ja hakkad kirjutama vabalt, jättes täitmata vorminõuded (nt kiri, teade, kuulutus) ja kõik sisupunktid.
Pingeline olukord ja soov näidata keeleoskust panevad keskenduma pikkusele; hinnatakse aga ka seda, kas tekst vastab eesmärgile ja kõigile antud punktidele.
What to do instead
Tee enne kirjutamist 30 sekundi plaan: kes on adressaat, milline vorm (tervitus, pöördumine, allkiri), millised 3–4 sisupunkti. Kirjuta iga punkti kohta üks lause ja kontrolli lõpus, kas kõik on kaetud. Kirjuta alati kaks versiooni: mustand ja lühem puhas tekst, kuhu mahub kõik oluline.
Kirjutad liiga pika ja keerulise teksti, kus on palju kordusi ja kõrvalekaldeid teemast, ning jääd lõpuks aruandest ja korrektuuri jaoks ajahätta.
Soov kasutada kõiki õpitud konstruktsioone ajab sõnaarvu üles; ajaplaneerimine on nõrk ja korrektuuri jaoks ei jää minutitki.
What to do instead
Järgi etteantud sõnaarvu ja kirjuta lühemalt, aga selgelt: üks mõte ühe lause kohta. Jäta kirjutamise lõpust 5 minutit korrektuuriks ja loe tekst läbi kolme küsimusega: kas laused on terved, kas ajavormid sobivad, kas sõnad on õigesti käänatud. Kirjuta harjutustöid taimeriga, et harjuda ajajaotusega.
Rääkimisülesandes vastad ühe sõnaga või lühikese fraasiga, kuigi ülesanne eeldab pikemat vastust, kirjeldust või arvamust.
Hirm vigade ees ja sõnavara kinnijäämine tekitavad lühivastuse; samuti ei osata ette valmistada mõtteid, mida öelda.
What to do instead
Kasuta iga vastuse jaoks valemit: seisukoht + põhjus + näide. Harjuta 30 sekundi jooksul rääkima 3–4 lauset kindlal teemal (nt „Minu koolipäev“, „Miks ma õpin eesti keelt“). Salvesta end ja kuula, kas laused on terved; korda nädalas vähemalt kolm salvestust.
Rääkimisel hääldad sõnu emakeele rõhu ja häälikutega ning kõhkled nii kaua, et mõte katkeb, mistõttu hindaja ei saa sisust aru.
Eesti keeles on pikkusastmed ja rõhk sõna algul; õppija kannab üle emakeele rütmi ega ole harjutanud valjusti rääkimist.
What to do instead
Harjuta hääldust valjusti, lühikeste sõnarühmadega ja aeglases tempos, keskendudes pikkadele täishäälikutele ja sõnaalgulisele rõhule. Kasuta pausi mõtte vahel, mitte sõna keskel, ja õpi pähe kasulikke sidumisväljendeid („ma arvan, et…“, „näiteks…“), mis hoiavad kõne sujuvana ka sõna otsides.