Monoloog koolipäevast: lühike vastus ja koodivahetus
Suulise eksami ettevalmistusruumis on 9. klassi õpilane Rasmus. Talle antakse kaart: «Расскажи о своём школьном дне. Скажи: 1) когда начинаются уроки; 2) какой у тебя любимый предмет и почему; 3) что ты делаешь после школы». Ettevalmistusaeg on 1,5 minutit, vastus 1,5–2 minutit. Rasmus räägib 45 sekundit. Ta ütleb: «Мой школа начинается в восемь... эээ... в восемь утра. Мой любимый предмет - история, потому что... noh, интересно. После школы я иду в... söökla... столовая». Seejärel vaikib ja küsib eksamineerijalt: «Kas tohib eesti keeles öelda?» Eksamineerija peab otsustama, kuidas hinnata sisu, sujuvust ja keelelist täpsust. Rasmus on muidu hea õpilane, kuid kardab eksamil rääkida. Ta kordab «мой школа» ja parandab end hiljem «моя школа». Koolis on 30 õpilast ja Rasmus on käinud venekeelses suhtlusringis kaks aastat. Tema hääldus on selge, kuid sõnavara napib. Ta ei kasuta etteantud punkte järjekorras.
1. Millist hindamiskriteeriumi mõjutab Rasmuse 45-sekundiline vastus kõige enam ja miks?
Read the worked answer
Kõige enam mõjutab see sisu katvust ja sidusust, mitte hääldust. Rasmus mainib kõiki kolme punkti - tundide algust, lemmikainet ja pärast kooli tegevust -, kuid teeb seda väga lühidalt, ilma arenduseta. Seetõttu võib sisu olla formaalselt olemas, aga vastus ei ole piisavalt põhjalik ega sidus: puuduvad põhjendused, üleminekud ja näited. Sujuvuse kriteeriumil mõjuvad 45 sekundit ja kõhklused «эээ», «noh» negatiivselt, sest kõnevoog katkeb. Hääldus on selge, seega seda ei tohiks karistada. Grammatikat hinnatakse eraldi: «мой школа» on viga, kuid see parandatakse hiljem. Eksamineerija peaks kirja panema, millised punktid olid kaetud ja kui palju arendust oli, ning mitte laskma ühel veal varjutada tervikpilti. Kui rubriigis on eraldi «kommunikatiivne eesmärk», hinnatakse seda kõrgemalt kui üksikuid vigu.
2. Kuidas hinnata koodivahetust «söökla ... столовая»?
Read the worked answer
Seda tuleks hinnata kui kompenseerivat strateegiat, mitte automaatselt nullina. Rasmus ei leia kohe sõna «столовая», kasutab eestikeelset sõna ja parandab end seejärel vene keeles. See näitab, et tal on olemas enesekontroll ja ta suudab mõtte ikkagi vene keeles edasi anda. Sõnavara kriteeriumil võib märkida, et aktiivne sõnavara on piiratud, kuid strateegia toimib. Kui koodivahetus on üksik ja mõistmist ei sega, ei tohiks see mõjutada hinnet nii tugevalt kui korduv koodivahetus, mis katkestab mõtte. Sujuvuse kriteeriumil võib see hetkeks mõjuda, kuid parandus taastab kõnevoo. Eksamineerija ei peaks paluma tal peatuda ega karistama eesti keele kasutamise eest, vaid märkima, et õpilane kasutas kompensatsioonistrateegiat. Basic-school tasemel on see tavaline ja pigem positiivne märk kui täielik puudujääk.
3. Kas «Мой школа» parandamine «Моя школа»-ks on viga või märk kontrollist?
Read the worked answer
Mõlemat: esialgne «Мой школа» on grammatikaviga, sest «школа» on naissoost ja nõuab «моя». See näitab, et omadussõna ja nimisõna sooline ühildumine ei ole veel automatiseerunud. Samas parandus «моя школа» näitab enesekontrolli ja teatud grammatikateadmist. Hindamisel ei tohiks karistada kaks korda: kui viga parandatakse kohe, on see kõnelemise sujuvuse seisukohalt väike katkestus, grammatika seisukohalt aga tõend, et õpilane märkab ja parandab. Kui sama viga kordub korduvalt ega parandata, on see tõsisem. Eksamineerija peaks märkima, kas parandus oli iseseisev või eksamineerija vihje peale. Rasmuse puhul oli parandus iseseisev, seega võib selle lugeda positiivseks märgiks, mitte ainult veaks. Rubriigis tuleks hinnata vigade mõju mõistetavusele, mitte vigade arvu.