Dialoog kodutööst: kõneleja parandab end
Kaheksanda klassi õpilane Anna kuulab dialoogi Maša ja Jüri vahel. Helifailis ütleb Maša: «Надо сделать упражнение третье на странице сорок пять... нет, подожди, не третье, а четвёртое. И ещё выучить слова наизусть». Jüri kordab: «Третье, страница сорок пять». Anna märkmetes on: «Harjutus 3, lk 45, õppida sõnu». Õpetaja näitab vastuste variante: A) harjutus 3, lk 45, sõnad pähe; B) harjutus 4, lk 45, sõnad pähe; C) harjutus 4, lk 54, sõnad pähe; D) harjutus 3, lk 54, lugeda sõnu. Anna küsib, miks õige vastus ei ole see, mida ta esimesena kuulis, ja kuidas toimida, kui kõneleja parandab end keset lauset. Ta ei tea sõna «наизусть». Anna on harjunud kirjutama kõike, mida ta kuuleb, ja tal on raske otsustada, millal märge üle kirjutada. Dialoog kestab 40 sekundit ja seda kuulatakse kaks korda.
1. Milline vastusevariant on õige ja miks?
Read the worked answer
Õige on B: harjutus 4, lk 45, sõnad pähe. Maša ütleb kõigepealt «упражнение третье», kuid parandab end kohe: «нет, подожди, не третье, а четвёртое». Sõnad «нет» ja «не... а» tähistavad eksplitsiitset parandust, mis tühistab esimese variandi. Lehekülg jääb samaks: «на странице сорок пять» ei ole parandatud, seega lk 45, mitte 54. «Выучить слова наизусть» tähendab sõnu pähe õppida; variant D «lugeda sõnu» on vale, sest «выучить» ei tähenda lihtsalt lugemist. Jüri kordab küll «третье», kuid tema kordamine on ekslik järelekõla, mitte uus info; Anna peab usaldama Maša lõplikku parandust, mitte Jüri kordust. Seetõttu on B ainus variant, mis ühendab parandatud harjutuse numbri, õige lehekülje ja õige tegevuse.
2. Mida tähendab «наизусть» konteksti põhjal ja kuidas seda tuletada?
Read the worked answer
«Наизусть» tähendab pähe, sõna-sõnalt mälust. Seda saab tuletada ühendist «выучить слова наизусть»: «выучить» tähendab õppida või selgeks saada, «слова» on sõnad. Kui tegevus on sõnade õppimine ja lisandub «наизусть», siis on mõte õppida need nii, et neid saab mälust ette kanda, mitte lihtsalt lugeda. Variantides vastab sellele «sõnad pähe». Anna ei pea teadma sõna täpset tõlget, kui ta mõistab kollokatsiooni tervikuna. Vale oleks järeldada, et «наизусть» tähendab «lugeda», sest «выучить» ja «читать» on eri tegevused. Kui Anna ei ole kindel, saab ta toetuda ka vastusevariantide loogikale: kaks varianti pakuvad «pähe» ja kaks «lugeda»; kuna Maša rõhutab õppimist, on «pähe» tõenäolisem. See on kontekstipõhine tuletus, mitte sõnaraamatu päheõppimine.
3. Miks on esimene number/õige vastus ahvatlev ja kuidas Anna peaks järgmine kord kuulama?
Read the worked answer
Esimene variant on ahvatlev kahel põhjusel: esmamulje jääb meelde ja Jüri kordab just «третье». See on primacy-efekt koos sotsiaalse kinnitusega - tundub, et kaks inimest räägivad samast asjast. Anna peaks järgmine kord kuulama kõneleja mõtte lõpuni, mitte kirjutama kohe esimest numbrit. Eriti tähelepanelik tasub olla sõnade suhtes «нет», «не», «а», «подожди», «то есть», sest need annavad märku parandusest. Kui ta kirjutab esimese versiooni, peaks ta jätma selle kõrvale küsimärgi ja täiendama alles siis, kui kõneleja on lõpetanud. Teisel kuulamisel kontrollib ta ainult parandatud kohti, mitte kogu dialoogi. Nii ei jää ta esimese pakkumise lõksu ja suudab eristada, kes räägib uut infot ja kes kordab vana.