Estonian Citizenship Exam key terms

Eesti riigi kõrgeim õigusakt, mis sätestab riigikorralduse alused, kodanike põhiõigused ja -vabadused ning riigiorganite pädevuse. Vastu võetud 1992. aastal rahvahääletusel.

Eesti parlament, mis koosneb 101 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigikogu võtab vastu seadusi, kinnitab riigieelarve ja kontrollib valitsuse tegevust.

Eesti riigipea, kelle valib Riigikogu viieks aastaks. President esindab riiki rahvusvaheliselt, kinnitab seadused ja on kaitseväe ülemjuhataja.

Eesti täidesaatev võim, mille moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsus viib ellu riigi sisepoliitikat ja välispoliitikat, koostab riigieelarve eelnõu ning annab välja määrusi.

Vabariigi Valitsuse juht, kelle nimetab ametisse President pärast Riigikogu poolt volituste andmist. Peaminister juhib valitsuse tööd ja esindab valitsust.

Eesti kõrgeim kohus, mis kontrollib seaduste ja teiste õigusaktide põhiseaduspärasust ning lahendab kassatsioonkaebusi. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu.

Sõltumatu ametnik, kes jälgib, et riigiorganid ja kohalikud omavalitsused järgiksid seadusi ja põhiõigusi. Õiguskantsler võib teha ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Kohalik võimutasand, mis korraldab elu valdades ja linnades. Kohalikud volikogud valitakse kohalikel valimistel ning omavalitsustel on oma eelarve ja maksud.

Eesti haldusüksus maapiirkonnas, mida juhib vallavolikogu ja vallavalitsus. Valdadel on omavalitsuslik pädevus hariduse, sotsiaalhoolekande ja planeerimise valdkonnas.

Eesti haldusüksus, mis on tavaliselt suurem ja tihedamalt asustatud kui vald. Linnadel on oma volikogu ja valitsus, kes korraldavad kohalikku elu.

Protsess, mille käigus kodanikud valivad oma esindajaid Riigikogusse, kohalikesse volikogudesse või Euroopa Parlamenti. Eestis on valimised üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane.

Eestis kasutatav elektrooniline hääletamise viis, mis võimaldab valijatel hääletada interneti kaudu. E-hääletamine on alternatiiv paberhääletusele ja seda saab korrata.

Põhiseadusega tagatud inimõigused, nagu õigus elule, vabadusele, omandile, sõnavabadusele ja eraelu puutumatusele. Need kehtivad kõigile Eestis viibivatele inimestele.

Eesti kodanikele seadusega tagatud õigused, näiteks õigus valida Riigikogu ja olla valitud sinna, õigus riigikaitsele ning õigus Eesti passile. Need erinevad mõnes aspektis mittekodanike õigustest.

Isiku õiguslik side riigiga, mis annab talle teatud õigused ja kohustused. Eesti kodakondsuse saab sünniga, naturalisatsiooni teel või muul seaduses sätestatud alusel.

Protsess, mille käigus välismaalane või kodakondsuseta isik saab Eesti kodakondsuse. Nõuded hõlmavad elamisluba, keeleoskust, püsivat sissetulekut ja lojaalsust.

Eesti keele oskuse tase, mis on vajalik naturalisatsiooni taotlemiseks. B1 tasemel suudab isik suhelda igapäevastes olukordades ja mõista lihtsamaid tekste.

Eesti riigikeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keele oskus on nõutav kodakondsuse saamiseks ja avalikus elus osalemiseks.

Eesti keele oskuse taset kontrolliv eksam, mis koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksamit korraldab Innove või selle volitatud asutus.

Ustavus Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale, mida naturalisatsiooni taotlejalt nõutakse. Lojaalsust kontrollitakse taustakontrolli ja vande või tõotuse andmisega.

Riigikogu poolt vastu võetud õigusakt, mis reguleerib ühiskondlikke suhteid. Seadused peavad vastama põhiseadusele ja need kuulutab välja President.

Täidesaatva või kohaliku omavalitsuse organi antud õigusakt, mis täpsustab seaduse rakendamist. Määrused peavad olema kooskõlas seadustega.

Aastane rahaline plaan, millega määratakse kindlaks riigi tulud ja kulud. Riigikogu võtab eelarve vastu seadusena ja valitsus vastutab selle täitmise eest.

Riigi ja kohalike omavalitsuste maksude kogum, mis rahastab avalikke teenuseid. Eestis on peamised maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks ja maamaks.

Eestis töötasult makstav maks, mis rahastab ravikindlustust ja pensionisüsteemi. Sotsiaalmaksu maksab tööandja ja see on oluline osa sotsiaalkaitsesüsteemist.

Tervishoiuteenuste süsteem, mis hõlmab ennetust, ravi ja taastusravi. Eestis on tervishoid osaliselt rahastatud sotsiaalmaksust ja seda korraldab Haigekassa.

Koolide ja õppeasutuste tervik, mis hõlmab alusharidust, põhiharidust, keskharidust ja kõrgharidust. Eestis on põhiharidus kohustuslik ja tasuta.

Kohustuslik haridustase Eestis, mis omandatakse tavaliselt 7–16-aastaselt. Põhiharidus annab alusteadmised ja õiguse jätkata õpinguid keskhariduses.

Haridustase pärast põhiharidust, mis jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsehariduseks. Keskhariduse omandamine võimaldab astuda kõrgkooli või alustada tööturul.

Kõrgeim haridustase, mida pakuvad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Eestis on kõrgharidus osaliselt tasuline ja selle omandamine toimub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.

Eesti riigipüha, mida tähistatakse 24. veebruaril. Sel päeval 1918. aastal kuulutati välja Eesti iseseisvus.

1. aasta 24. veebruaril Tallinnas vastu võetud dokument, millega kuulutati välja Eesti iseseisvus. See on Eesti riikluse alusdokument.

Eesti riigi ametlik nimi, mis loodi 1918. aastal ja taastati 1991. aastal. Eesti on parlamentaarne vabariik, mille kõrgeim seadus on põhiseadus.

Seadusega kehtestatud püha, mil enamik ettevõtteid ja asutusi on suletud. Eesti riigipühad on näiteks iseseisvuspäev, jaanipäev ja jõulud.

Eesti rahvuslik püha, mida tähistatakse 23.–24. juunil suvise pööripäeva ajal. Sellega seotud tavad hõlmavad lõket, laulmist ja looduses viibimist.

Eesti suurim rahvakultuuri sündmus, kus koorid esitavad eesti heliloojate teoseid. Laulupidu toimub iga viie aasta tagant ja on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Eesti rahva traditsiooniline kultuur, mis hõlmab rahvalaule, -tantse, käsitööd ja kombeid. Rahvakultuur on oluline osa Eesti identiteedist ja seda edendab Rahvakultuuri Keskus.

Eesti riigi ametlik lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest värvitriibust: sinine, must ja valge. Lipp heisatakse riiklikel pühadel ja ametlikel sündmustel.

Eesti riigi ametlik vapp, millel on kuldsel kilbil kolm sinist lõvi. Vappi kasutatakse riigiasutuste dokumentidel ja pitsatitel.

Eesti riigi ametlik hümn, mille viis on pärit Friedrich Paciuse loomingust ja sõnad on kirjutanud Johann Voldemar Jannsen. Hümni esitatakse riiklikel tseremooniatel.