I85PREP
⌘ K
Estonian Citizenship Exam study materials
Estonian Citizenship Exam study resources

Estonian Citizenship Exam practice questions

One question at a time. Build your Estonian Citizenship Exam understanding.

First 50 of 200 questions. Each one lists the choices, the correct answer, and an explanation. The checker at the top of this page saves progress in this browser when it is available.

Continue in the practice tool above to load more questions, 50 at a time.

Question 1Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Vali lause, kus käändevorm on õige: „Ma lähen homme ___.”

  1. Tallinnast
  2. Tallinna
  3. Tallinnas
  4. Tallinnasse Correct answer.

Explanation

Liikumist sihtkohta väljendab sisseütlev kääne, mille tunnus on -sse või pikk vokaal. Linna nimi Tallinn saab seega kuju Tallinna või Tallinnasse. Kohakäändega Tallinnas väljendatakse asukohta, mitte liikumissuunda.

Question 2Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta ostis poest kaks ___”?

  1. raamat
  2. raamatut Correct answer.
  3. raamatuga
  4. raamatus

Explanation

Arvsõna kaks järel on ainsuse osastav kääne, kui loendatav asi on ainesõna. Raamat on ainesõna ja osastav on raamatut. Nimetav kääne sobiks loendamiseks vaid siis, kui tegu on hulga nimetusega nagu kaks last, kus sõna on mitmuses.

Question 3Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna on õigesti kirjutatud?

  1. öppima
  2. õppima Correct answer.
  3. oppima
  4. ôppima

Explanation

Eesti tähestikus on õ omaette täht, mis kirjutatakse tilgaga. Sõna õppima algab just selle tähega. Teiste variantide puhul on kasutatud valet tähte või diakriitikat, mida eesti õigekiri selles sõnas ei luba.

Question 4Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline on tegusõna „lugema” kindla kõneviisi oleviku ainsuse kolmas pööre?

  1. lugeda
  2. lugeb
  3. loeb Correct answer.
  4. luges

Explanation

Kindla kõneviisi olevikus toimub ainsuse kolmandas pöördes astmevaheldus ja tüve lühenemine: lugema → loeb. Vorm luges on lihtminevik ja lugeda on ma-tegevusnimi. Seega sobib ainsuse kolmanda pöörde olevikusse ainult loeb.

Question 5Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna väljendab kellaaega lauses „Koosolek algab ___ kaheksa”?

  1. kella
  2. kell Correct answer.
  3. kellale
  4. kellast

Explanation

Kellaaja väljendamisel kasutatakse sõna kell muutumatul kujul koos põhiarvsõnaga. Vorm kell kaheksa on eesti keeles standardne kellaaja väljendus. Teised vormid kuuluvad käändsõna kell käändeparadigmaase, kuid kellaaja väljendis neid ei kasutata.

Question 6Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Vali õige küsisõna: „___ sa elad?”

  1. Millal
  2. Kust
  3. Kuhu
  4. Kus Correct answer.

Explanation

Elukohta väljendatakse seesütleva käändega, seega sobib küsisõna kus. Kuhu küsib liikumissihti ja kust lähtekohta. Millal küsib aega, mitte kohta.

Question 7Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline arvsõna kuju sobib lausesse „___ raamatut on riiulil”?

  1. Kolmel
  2. Kolme
  3. Kolmele
  4. Kolm Correct answer.

Explanation

Lause alguses on arvsõna nimetavas käändes, sest see on lause aluseks. Järgnev raamatut on osastavas käändes, nagu ainesõna puhul pärast arvsõna tavaline. Kolm raamatut on seega korrektne algus.

Question 8Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta räägib eesti keelt väga ___”?

  1. heaks
  2. heaga
  3. hea
  4. hästi Correct answer.

Explanation

Tegusõna rääkima täiendamiseks on vaja määrsõna, mis vastab küsimusele kuidas. Sellele vastab hästi. Vormid hea, heaks ja heaga on omadussõna käändevormid ega täida määrsõna rolli.

Question 9Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab minevikus toimunud tegevust?

  1. Ma olen praegu kinos.
  2. Ma käin iga nädal kinos.
  3. Ma käisin eile kinos. Correct answer.
  4. Ma lähen homme kinno.

Explanation

Lihtminevik väljendab lõpetatud tegevust minevikus, ja sõna eile kinnitab seda. Käisin on minevikuvorm. Teised laused viitavad tulevikule, harjumuspärasele olevikule või praegusele hetkele.

Question 10Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Vali õige sõnajärg: „___”?

  1. Käisin eile ma vanaema juures.
  2. Eile käisin ma vanaema juures. Correct answer.
  3. Vanaema juures eile käisin ma.
  4. Eile ma käisin vanaema juures.

Explanation

Eesti lauses on tavaline sõnajärg alus + öeldis, kuid lause alguses olev aja- või kohamäärus võib selle ümber pöörata. Kui lause algab määrusega eile, järgneb öeldis käisin ja alles siis alus ma. Vorm Eile käisin ma on seega loomulik ja korrektne.

Question 11Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ma ei ___ homme tööle”?

  1. lähen
  2. läinud
  3. läksin
  4. lähe Correct answer.

Explanation

Eitavas lauses kasutatakse kindla kõneviisi olevikus eituse järel pöördmata vormi, mis on ainsuse kolmanda pöörde kuju ilma isikulõputa. Lähe on see vorm. Jaatuses oleks lähen, minevikus läksin.

Question 12Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline on sõna „ilus” mitmuse osastav kääne?

  1. ilusatel
  2. ilusatega
  3. ilusaid Correct answer.
  4. ilusate

Explanation

Mitmuse osastav kääne vastab küsimusele keda või mida ja ilusate-tüveliste sõnade puhul on tunnuseks -id. Ilus → ilusaid. Vormid ilusate, ilusatel ja ilusatega kuuluvad teistesse mitmuse käändetesse.

Question 13Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti kaassõna „pärast”?

  1. Pärast tööle läks ta koju.
  2. Pärast tööd läks ta koju. Correct answer.
  3. Pärast töö läks ta koju.
  4. Pärast tööga läks ta koju.

Explanation

Kaassõna pärast nõuab järel olevat omastavat käänet. Töö omastav kääne on töö, seega pärast tööd on vale ja õige on pärast tööd? Tegelikult nõuab pärast osastavat käänet: pärast tööd. Variant, kus töö on osastavas käändes, on ainus korrektne.

Question 14Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „See on minu ___ auto”?

  1. venna Correct answer.
  2. vennaga
  3. vend
  4. venda

Explanation

Kuuluvust väljendab omastav kääne, mis vastab küsimusele kelle. Sõna vend omastav kääne on venna. Seega minu venna auto on korrektne. Nimetav vend sobiks aluseks, osastav venda objektiks.

Question 15Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline on lause „Raamat on laual” küsimus?

  1. Kus raamat on? Correct answer.
  2. Kuhu raamat on?
  3. Millal raamat on?
  4. Kust raamat on?

Explanation

Lause väljendab asukohta seesütleva käändega laual, seega sobib küsisõna kus. Küsimus Kus raamat on? kordab sama kohasuhet. Kuhu ja kust küsiksid liikumissuunda või lähtekohta.

Question 16Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab tulevikku?

  1. Eelmisel nädalal sõitsin ma Tartusse.
  2. Iga nädal sõidan ma Tartusse.
  3. Järgmisel nädalal sõidan ma Tartusse. Correct answer.
  4. Praegu sõidan ma Tartusse.

Explanation

Eesti keeles ei ole eraldi tulevikuaega, vaid tulevikku väljendatakse olevikuvormi ja tulevikule viitava ajamäärusega. Järgmisel nädalal koos olevikuvormiga sõidan annab tuleviku tähenduse. Teised laused viitavad minevikule, harjumusele või praegusele hetkele.

Question 17Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ma olen ___ Eestis elama”?

  1. tulnud Correct answer.
  2. tulen
  3. tulin
  4. tulles

Explanation

Täisminevik moodustatakse abiverbist olema ja nud-kesksõnast. Tulnud on verbi tulema nud-kesksõna, seega ma olen tulnud on korrektne täisminevik. Tulin on lihtminevik ja tulen olevik.

Question 18Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sõna „vaja”?

  1. Mul on vaja uut arvutit. Correct answer.
  2. Mul vaja on uut arvutit.
  3. Ma vajan on uut arvutit.
  4. Ma olen vaja uut arvutit.

Explanation

Väljend vaja on nõuab da-infinitiivi või nimisõna osastavas käändes ja isikut väljendatakse alalütleva käändega mul. Seega mul on vaja uut arvutit on korrektne. Tegusõna vajama puhul ei kasutata sõna on.

Question 19Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline variant vastab küsimusele „Kellele sa selle raamatu andsid?”

  1. Ma andsin selle Õpetajaga.
  2. Ma andsin selle Õpetaja.
  3. Ma andsin selle Õpetajat.
  4. Ma andsin selle Õpetajale. Correct answer.

Explanation

Küsimus kellele nõuab alaleütlevat käänet, mille tunnus on -le. Sõna õpetaja alaleütlev kääne on õpetajale. Seega vastus Ma andsin selle õpetajale on korrektne. Teised vormid väljendavad teisi suhteid.

Question 20Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Kui ma ___ aega, tuleksin kindlasti”?

  1. oleks Correct answer.
  2. olgu
  3. olin
  4. olen

Explanation

Tingivas kõneviisis väljendatakse ebareaalset või hüpoteetilist tingimust vormiga oleks. Lause teine pool tuleksin on samuti tingiv, mistõttu mõlemad pooled peavad olema tingivas kõneviisis. Olevik ja minevik muudaksid lause ebajärjekindlaks.

Question 21Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti umbisikulist tegumoodi?

  1. Selles majas remonditi kortereid homme.
  2. Selles majas remondin kortereid.
  3. Selles majas remondib kortereid.
  4. Selles majas remonditakse kortereid. Correct answer.

Explanation

Umbisikuline tegumood jätab tegija täpsustamata ja moodustatakse tunnusega -ta/-da. Remonditakse on oleviku umbisikuline vorm ja lause kirjeldab üldist tegevust. Umbisikulist minevikku kasutatakse siis, kui tegevus on lõpetatud.

Question 22Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta rääkis nii kiiresti, ___ ma ei saanud aru”?

  1. kui
  2. kuna
  3. kuigi
  4. et Correct answer.

Explanation

Tagajärge väljendavas kõrvallauses kasutatakse sidesõna et koos nii-ga põhilauses: nii ... et. See konstruktsioon näitab, milline oli rääkimiskiiruse tagajärg. Kui väljendab võrdlust või aega, kuna põhjust.

Question 23Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline on sõna „laps” mitmuse osastava ja mitmuse omastava käände õige paar?

  1. lapsi ja laste Correct answer.
  2. laste ja lapsi
  3. lapsid ja laste
  4. lapsi ja lastega

Explanation

Sõna laps mitmuse osastav kääne on lapsi ja mitmuse omastav kääne on laste. Need kaks vormi kuuluvad eri käändetesse ja nende järjekord vastab küsimusele. Variant laste ja lapsi on vastupidises järjekorras.

Question 24Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti olevikku ja minevikku koos?

  1. Ta elab juba kaks aastat Eestis elanud.
  2. Ta on juba kaks aastat Eestis elab.
  3. Ta on juba kaks aastat Eestis elanud. Correct answer.
  4. Ta elas juba kaks aastat Eestis elanud.

Explanation

Kestvat tegevust, mis algas minevikus ja jätkub olevikus, väljendatakse täisminevikuga: on elanud. Ajavahemikku märkiv juba kaks aastat täpsustab kestust. See konstruktsioon seob mineviku alguse ja oleviku tulemuse ühte lausesse.

Question 25Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „See on see ___, kes mulle alati aitab”?

  1. inimene Correct answer.
  2. inimesega
  3. inimese
  4. inimest

Explanation

Sidesõna kes järel olev kõrvallause viitab põhilause alusele, mis on nimetavas käändes. Seega see inimene, kes ... on korrektne. Omastav, osastav ja kaasaütlev kääne väljendaksid teisi suhteid ega sobi aluse korduseks.

Question 26Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sõna „seltsis” tähenduses „koos kellegagi”?

  1. Ta läks seltsis oma sõbra kinos.
  2. Ta läks seltsis oma sõbra kinno.
  3. Ta läks seltsis oma sõbrale kinno.
  4. Ta läks seltsis oma sõbraga kinno. Correct answer.

Explanation

Sõna „seltsis” nõuab kaassõnaühendis komitatiivi ehk kaasaütlevat käänet, mis moodustub tunnusega -ga. Seega on ainuõige „seltsis oma sõbraga”, kus mõlemad osad väljendavad koosolemist. Ilma -ga vormi ei saa siin kasutada, sest kaassõna määrab käände.

Question 27Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline arvsõna kuju sobib lausesse „Ma ostsin poest ___ õuna”?

  1. kahte
  2. kahest
  3. kahe
  4. kaks Correct answer.

Explanation

Põhiarv sõna „kaks” jääb nimetavas käändes muutumatuks, kui seda kasutatakse osastava käändega nimisõna ees. Ühend „kaks õuna” on eesti keeles standardne ja õige. Teised vormid on käändelised ja sobiksid ainult koos vastava käändega nimisõnaga.

Question 28Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti kohustust minevikus?

  1. Ma pidin eile tööl käima. Correct answer.
  2. Ma pean eile tööl käima.
  3. Ma pean eile tööl käinud.
  4. Ma peaksin eile tööl käima.

Explanation

Kohustust minevikus väljendab modaalverb „pidin” koos da-infinitiiviga „käima”. Olevikuvorm „pean” ei sobi ajamäärusega „eile”. Tingiv kõneviis „peaksin” väljendab soovitust, mitte tegelikku kohustust.

Question 29Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta vastas küsimusele ___ ja selgelt”?

  1. täpsem
  2. täpsus
  3. täpne
  4. täpselt Correct answer.

Explanation

Määrsõna „täpselt” kirjeldab tegusõna „vastas” viisi ja käib kõrvuti teise määrsõnaga „selgelt”. Omadussõna või nimisõna selles positsioonis ei sobi. Määrsõna tunnus on siin lõpp -lt.

Question 30Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sidesõna „kuigi”?

  1. Kuigi ta oli väsinud, kuid ta läks trenni.
  2. Kuigi ta oli väsinud, siis ta läks trenni.
  3. Kuigi ta oli väsinud, läks ta trenni. Correct answer.
  4. Kuigi ta oli väsinud, aga ta läks trenni.

Explanation

Sidesõna „kuigi” moodustab iseseisva kõrvallause ja pealause ei vaja teist vastandavat sidesõna. Piisab ühest sidesõnast „kuigi”, mis seob kaks lauset. Korduv sidesõna muudab lause üleliigseks ja vigaseks.

Question 31Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Mul on ___ aega, seega peame kiirustama”?

  1. väikese
  2. väikest
  3. vähem
  4. vähe Correct answer.

Explanation

Ainesõna „aega” (osastav) nõuab hulga väljendamiseks määrsõna „vähe”. Väljend „mul on vähe aega” tähendab, et aega on napilt. Omadussõna „väike” käib esemete suuruse kohta, mitte aine hulga kohta.

Question 32Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti eitust minevikus?

  1. Ma ei ole eile kinos käinud.
  2. Ma ei käinud eile kinos. Correct answer.
  3. Ma ei käisin eile kinos.
  4. Ma ei käi eile kinos.

Explanation

Eitus minevikus moodustub eitussõnaga „ei” ja pöördelise tegusõna minevikuvormiga „käinud”. Vorm „ei käinud” on lihtmineviku eitus. Eitussõna järel ei kasutata pöördelist olevikuvormi.

Question 33Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „See on ___ huvitav raamat, mida ma olen lugenud”?

  1. kõigest
  2. kõik
  3. kõige Correct answer.
  4. kõige rohkem

Explanation

Ülivõrre moodustub sõnaga „kõige” ja omadussõna võrdlusastmega „huvitavam”, kuid kõnekeeles esineb ka kuju „kõige huvitav”. Siin on ainus sõna, mis sobib ülivõrde tunnusena. Ülejäänud vormid ei moodusta ülivõret.

Question 34Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sõna „tõttu”?

  1. Halbade ilmastikuolude tõttu jäi lend ära tõttu.
  2. Halbade ilmastikuolude tõttu jäi ära lend.
  3. Halbade ilmastikuolude tõttu lend jäi ära.
  4. Halbade ilmastikuolude tõttu jäi lend ära. Correct answer.

Explanation

Sõna „tõttu” on tagasõna, mis nõuab omastavat käänet ja paikneb nimisõnafraasi järel. Lause sõnajärg peab olema tavapärane: alus, öeldis, sihitis ja määrus. Variant 0 järgib kõiki neid reegleid.

Question 35Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta õpib eesti keelt, et ___ Eestis töötada”?

  1. saanud
  2. saada
  3. saaks Correct answer.
  4. saab

Explanation

Eesmärgilauses pärast „et” kasutatakse tingivat kõneviisi, kui väljendatakse kavatsust või võimalust. Vorm „saaks” on ainsuse kolmanda pöörde tingiv. Da-infinitiiv „saada” sobiks ilma „et”-lauseta.

Question 36Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Me kohtusime ___ tänaval”?

  1. juhusliku
  2. juhuslik
  3. juhuslikkus
  4. juhuslikult Correct answer.

Explanation

Määrsõna „juhuslikult” kirjeldab kohtumise viisi ja vastab küsimusele „kuidas?”. Omadussõna „juhuslik” käib nimisõna kohta, mitte tegevuse kohta. Määrsõna tunnus on lõpp -lt.

Question 37Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sõna „peale” tähenduses „lisaks”?

  1. Peale tööle käin ma ka õhtuti trennis.
  2. Peale töö käin ma ka õhtuti trennis. Correct answer.
  3. Peale tööst käin ma ka õhtuti trennis.
  4. Peale tööl käin ma ka õhtuti trennis.

Explanation

Sõna „peale” tähenduses „lisaks millelegi” nõuab omastavat käänet. Vorm „töö” on omastav kääne ja sobib. Teised käänded muudavad tähendust või on grammatiliselt valed.

Question 38Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Kui sa ___ varem, oleksime kohtunud”?

  1. helistasid
  2. oleksid helistanud Correct answer.
  3. helistan
  4. oled helistanud

Explanation

Tingimuslause, mis väljendab teostamata jäänud tegevust minevikus, nõuab tingivat kõneviisi täisminevikus: „oleksid helistanud”. Pealause „oleksime kohtunud” kinnitab seda konstruktsiooni. Kindel kõneviis muudab lause ebajärjekindlaks.

Question 39Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta on ___ inimene, keda ma tean”?

  1. ausam
  2. kõige ausalt
  3. kõige aus
  4. kõige ausam Correct answer.

Explanation

Ülivõrre moodustub sõnaga „kõige” ja keskvõrde vormiga „ausam”. Konstruktsioon „kõige ausam inimene” väljendab kõrgeimat omadust. Määrsõna „ausalt” ei käi inimese omaduse kohta.

Question 40Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti tulevikukavatsust?

  1. Järgmisel aastal hakkan ma hispaania keelt õppima. Correct answer.
  2. Järgmisel aastal hakkasin ma hispaania keelt õppima.
  3. Järgmisel aastal hakkan ma hispaania keelt õppinud.
  4. Järgmisel aastal hakkan ma hispaania keeles õppima.

Explanation

Eesti keeles väljendatakse tulevikku sageli olevikuvormiga koos tulevikku osutava ajamäärusega. Konstruktsioon „hakkan ... õppima” koos sõnaga „järgmisel aastal” väljendab kavatsust. Minevikuvorm või vale käändevorm rikuvad tähenduse.

Question 41Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „See on ___ raske ülesanne, millega ma olen kokku puutunud”?

  1. kõige rohkem
  2. kõige enam
  3. kõikidest
  4. kõige Correct answer.

Explanation

Ülivõrde tunnus on sõna „kõige”, mis käib omadussõna ees. Kuigi tavaliselt järgneb keskvõrre, lubab kõnekeel ka algvõrret. Vormid „kõige rohkem” ja „kõige enam” käivad hulga, mitte omaduse kohta.

Question 42Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti umbisikulist tegumoodi minevikus?

  1. Eile ehitati uus kool. Correct answer.
  2. Eile ehitas uus kool.
  3. Eile on ehitatud uus kool.
  4. Eile ehitati uue kooli.

Explanation

Umbisikuline tegumood moodustub tunnusega -ti ja sihitis jääb nimetavasse käändesse. Lause „eile ehitati uus kool” on korrektne. Variant 1 muudab tähendust, sest „uus kool” saab aluseks.

Question 43Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta rääkis eesti keeles nii selgelt, ___ kõik said aru”?

  1. et Correct answer.
  2. kuigi
  3. nagu
  4. kui

Explanation

Konstruktsioon „nii ... et” väljendab tagajärge. Sidesõna „et” seob pealause ja tagajärjelause. Teised sidesõnad väljendavad teistsugust suhet ega sobi kokku sõnaga „nii”.

Question 44Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline on sõna „õpilane” mitmuse osastava käände õige vorm?

  1. õpilaseid
  2. õpilastest
  3. õpilasi Correct answer.
  4. õpilaste

Explanation

Sõna „õpilane” kuulub -ne-lõpuliste sõnade hulka, mille mitmuse osastav on „õpilasi”. See on ebaregulaarne vorm, mida tuleb eraldi õppida. Teised vormid kuuluvad teistesse käändetüüpidesse.

Question 45Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti võrdlust kahe asja vahel?

  1. See raamat on huvitavam kui tolle.
  2. See raamat on huvitavam kui too. Correct answer.
  3. See raamat on kõige huvitavam kui too.
  4. See raamat on rohkem huvitav kui too.

Explanation

Kahe asja võrdlemisel kasutatakse keskvõrret ja sidesõna „kui”. Vorm „huvitavam kui too” on korrektne. Ülivõrre sobib ainult kolme või enama asja võrdlemiseks.

Question 46Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta jäi koju, ___ tal oli palavik”?

  1. et
  2. kuigi
  3. kui
  4. sest Correct answer.

Explanation

Põhjuslikku seost väljendab sidesõna „sest”, mis toob esile lauses nimetatud tegevuse põhjuse. Lause teine pool selgitab, miks ta koju jäi. Teised sidesõnad väljendavad vastandust, võrdlust või tagajärge.

Question 47Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause kasutab õigesti sõna „ilma”?

  1. Ta läks välja ilma mantlit.
  2. Ta läks välja ilma mantlita. Correct answer.
  3. Ta läks välja ilma mantli.
  4. Ta läks välja ilma mantel.

Explanation

Sõna „ilma” nõuab komitatiivi ehk kaasaütlevat käänet, mis moodustub tunnusega -ta või -ga. Ühend „ilma mantlita” väljendab millegi puudumist. Teised käänded ei sobi selle eessõnaga.

Question 48Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ma ei tea, ___ ta homme tuleb”?

  1. kuigi
  2. kas Correct answer.
  3. kui
  4. et

Explanation

Kaudküsimuses kasutatakse sidesõna „kas”, kui küsitakse jah/ei vastust. Lause „ma ei tea, kas ta homme tuleb” on korrektne. Teised sidesõnad muudavad lause tähendust.

Question 49Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline lause väljendab õigesti tulevikus toimuvat tegevust?

  1. Homme sõidaksime me maale.
  2. Homme sõidame me maale. Correct answer.
  3. Homme sõitsime me maale.
  4. Homme oleme maale sõitnud.

Explanation

Eesti keeles väljendatakse tulevikku olevikuvormiga koos tulevikku osutava ajamäärusega. Lause „homme sõidame me maale” on korrektne. Minevikuvorm või tingiv kõneviis muudab tähenduse.

Question 50Estonian language proficiency (B1 level, as required for naturalisation)

Milline sõna sobib lausesse „Ta on töötanud selles ettevõttes ___ aastast 2010”?

  1. veel
  2. juba Correct answer.
  3. just
  4. kohe

Explanation

Täisminevikuga koos kasutatakse sõna „juba”, mis rõhutab tegevuse kestust minevikust olevikuni. Väljend „juba aastast 2010” on korrektne. Teised määrsõnad väljendavad erinevat ajalist suhet ega sobi siia.