I85PREP
⌘ K
Estonian Basic-School Chemistry Exam study materials
Estonian Basic-School Chemistry Exam study resources

Estonian Basic-School Chemistry Exam practice questions

One question at a time. Build your Estonian Basic-School Chemistry Exam understanding.

First 50 of 200 questions. Each one lists the choices, the correct answer, and an explanation. The checker at the top of this page saves progress in this browser when it is available.

Continue in the practice tool above to load more questions, 50 at a time.

Question 1Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mis on keemilise elemendi mõiste?

  1. Osake, mis koosneb kahest või enamast aatomist
  2. Aine, mis koosneb ühesugustest molekulidest
  3. Aine, mis koosneb ühesuguse aatomnumbriga aatomitest Correct answer.
  4. Segu, milles on kaks või enam ainet

Explanation

Keemiline element on lihtaine või ühendi koostisosa, mille määrab aatomnumber ehk prootonite arv tuumas. Sama aatomnumbriga aatomid kuuluvad alati samasse elementi, sõltumata neutronite arvust või sidumisviisist.

Question 2Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline osake on prooton?

  1. Negatiivse laenguga osake elektronkattes
  2. Neutraalse laenguga aatom kahe elektroniga
  3. Neutraalse laenguga osake tuumas
  4. Positiivse laenguga osake aatomi tuumas Correct answer.

Explanation

Prooton on tuumas paiknev positiivse ühiklaenguga osake, mille mass on ligikaudu üks aatommassiühik. Prootonite arv tuumas määrab elemendi aatomnumbri ja seega elemendi identiteedi.

Question 3Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Aatomi elektronkattes on 17 elektroni. Mitu prootonit on sama aatomi tuumas?

  1. 17 Correct answer.
  2. 34
  3. 35
  4. 18

Explanation

Neutraalses aatomis on elektronide ja prootonite arv võrdne, sest positiivne ja negatiivne laeng tasakaalustuvad. Seega on 17 elektroniga aatomi tuumas 17 prootonit.

Question 4Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline väide iseloomustab ioonsidet?

  1. See tekib metalliaatomite vabade elektronide vahel
  2. See tekib vastasmärgiliste ioonide elektrostaatilisel tõmbumisel Correct answer.
  3. See tekib ainult vesiniksidemete kaudu
  4. See tekib kahe aatomi ühise elektronpaari vahel

Explanation

Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahelise elektrostaatilise tõmbe tõttu, näiteks naatriumkloriidis. Selline side esineb tüüpiliselt metalli ja tugevalt elektronegatiivse mittemetalli ühendites.

Question 5Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline aine on lihtaine?

  1. CO2
  2. NaCl
  3. O2 Correct answer.
  4. H2O

Explanation

Lihtaine koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. Hapnik O2 vastab sellele tingimusele, sest mõlemad aatomid on hapniku aatomid.

Question 6Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mis on keemilise reaktsiooni peamine tunnus aatomite tasandil?

  1. Aatomituumade lõhustumine prootoniteks
  2. Aatomite ümberrühmitumine uuteks sidemeteks Correct answer.
  3. Uute elementide tekkimine aatomitest
  4. Elektronide arvu muutumine igas aatomis

Explanation

Keemilises reaktsioonis katkevad ja tekivad keemilised sidemed ning aatomid rühmitatakse ümber uuteks aineteks. Elementide aatomid ise ei muutu teisteks elementideks ega kao.

Question 7Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mitu aatomit on ühes vee molekulis H2O?

  1. 4
  2. 2
  3. 3 Correct answer.
  4. 1

Explanation

Vee molekulis on kaks vesinikuaatomit ja üks hapnikuaatom, kokku kolm aatomit. Indeksid valemis näitavad aatomite arvu elemendi kohta.

Question 8Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Millises rühmas on ainult metallid?

  1. Vesinik, fluor, neoon
  2. Hapnik, kloor, väävel
  3. Süsinik, lämmastik, heelium
  4. Naatrium, raud, alumiinium Correct answer.

Explanation

Metallidele on iseloomulik hea elektri- ja soojusjuhtivus ning läikiv pind. Naatrium, raud ja alumiinium on kõik metallid, mis paiknevad perioodilisustabelis vasakul ja keskel.

Question 9Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Aatomi massiarv on 23 ja prootonite arv 11. Mitu neutronit on tuumas?

  1. 23
  2. 12 Correct answer.
  3. 34
  4. 11

Explanation

Massiarv on prootonite ja neutronite arvu summa, seega neutronite arv saadakse lahutamisega: 23 − 11 = 12. See aatom on naatriumi isotoop.

Question 10Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline elektronkihtide täitumine vastab kloori aatomile, mille aatomnumber on 17?

  1. 2, 7, 8
  2. 8, 2, 7
  3. 2, 8, 8
  4. 2, 8, 7 Correct answer.

Explanation

Elektronid täidavad kihte järjest: esimene kiht mahutab kuni 2 elektroni, teine kuni 8. Kloori 17 elektroni jagunevad seega 2 + 8 + 7, jättes väliskihile seitse elektroni.

Question 11Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on naatriumkloriid tahkes olekus elektrit mittejuhtiv, sulatatult aga juhtiv?

  1. Tahkes olekus puuduvad ioonid täielikult
  2. Tahkes olekus on ioonid paigas, sulatatult saavad ioonid liikuda Correct answer.
  3. Sulamine loob ainesse vabad prootonid
  4. Sulamine muudab ioonid elektronideks

Explanation

Elektrijuhtivus nõuab laetud osakeste liikumist. Tahkes ioonvõres on ioonid kindlates asendites, kuid sulatatud aines vabanevad nad võrest ja saavad liikuda, kandes laengut.

Question 12Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline side esineb vesinikmolekulis H2?

  1. Metalliline side
  2. Ioonside
  3. Mittepolaarne kovalentne side Correct answer.
  4. Polaarne kovalentne side

Explanation

Vesinikmolekulis on kaks ühesugust aatomit, mis jagavad elektronpaari võrdselt. Seetõttu on side mittepolaarne kovalentne side, sest elektronegatiivsused on võrdsed.

Question 13Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Perioodilisustabeli samas rühmas ülalt alla liikudes, mida võib üldiselt öelda elementide kohta?

  1. Aatomiraadius väheneb järjekindlalt
  2. Väliskihi elektronide arv suureneb iga sammu järel
  3. Väliskihi elektronide arv jääb samaks, aatomiraadius suureneb Correct answer.
  4. Elementide metallilisus väheneb järjekindlalt

Explanation

Rühma elemenditel on ühesugune väliskihi elektronide arv, mis määrab sarnased keemilised omadused. Alla liikudes lisandub uusi kihte, mistõttu aatomiraadius suureneb ja metallilisus tugevneb.

Question 14Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline valem vastab kaltsiumkloriidile?

  1. Ca2Cl
  2. Ca2Cl2
  3. CaCl2 Correct answer.
  4. CaCl

Explanation

Kaltsiumil on ühendites tavaliselt laeng +2 ja klooril −1, seega on ioonide suhe 1:2. Valem kirjutatakse CaCl2, kus kaks kloriidi tasakaalustavad ühe kaltsiumiiooni laengu.

Question 15Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Aine lahustub vees ja juhib lahust elektrit. Milline järeldus on kõige paremini põhjendatud?

  1. Lahus sisaldab ainult neutraalseid molekule
  2. Aine on kindlasti metall
  3. Aine on mittepolaarne molekulaarne gaas
  4. Lahus sisaldab liikuvaid ioone Correct answer.

Explanation

Elektrijuhtivus vesilahuses viitab liikuvatele laetud osakestele, tavaliselt ioonidele. Seetõttu on kõige parem järeldus, et aine dissotsieerus ja lahuses on ioone.

Question 16Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline osake tekib, kui naatriumiaatom kaotab ühe elektroni?

  1. Naatriumi molekul Na2
  2. Naatriumioon laenguga −1
  3. Naatriumi isotoop massiarvuga 24
  4. Naatriumioon laenguga +1 Correct answer.

Explanation

Elektroni kaotamine jätab aatomi, mille prootoneid on üks rohkem kui elektrone. Seega tekib positiivse laenguga naatriumioon Na+, mille laeng on +1.

Question 17Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mitu mooli hapniku aatomeid on 2 moolis vee molekules H2O?

  1. 1 mool
  2. 4 mooli
  3. 2 mooli Correct answer.
  4. 3 mooli

Explanation

Ühes vee molekulis on üks hapnikuaatom, seega on igas moolis vees üks mool hapniku aatomeid. Kahes moolis vees on seega kaks mooli hapniku aatomeid.

Question 18Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on heelium keemiliselt väga püsiv?

  1. Selle tuumas on ainult üks prooton
  2. Sellel on väliskihis üks vaba elektron
  3. Selle aatomiraadius on väga suur
  4. Selle väliskiht on täidetud kahe elektroniga Correct answer.

Explanation

Heeliumil on esimene elektronkiht täielikult täidetud kahe elektroniga, mis annab stabiilse konfiguratsiooni. Seetõttu ei ole heeliumil tavaliselt vajadust elektrone jagada ega omandada.

Question 19Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline on õige seos aineosakeste ja aine omaduste vahel?

  1. Nõrgad molekulidevahelised jõud annavad kõrge keemistemperatuuri
  2. Tugevad ioonidevahelised tõmbed annavad kõrge sulamistemperatuuri Correct answer.
  3. Suur molekulmass tagab alati gaasilise oleku
  4. Vabad elektronid muudavad aine elektrit mittejuhtivaks

Explanation

Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvad osakestevaheliste tõmbejõudude tugevusest. Tugevad elektrostaatilised tõmbed ioonvõres nõuavad sulamiseks palju energiat, mistõttu on sulamistemperatuur kõrge.

Question 20Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Aatomnumber 19 kuulub kaaliumile. Mitmes periood ja millises rühmas see element paikneb?

  1. 3. periood, 1. rühm
  2. 3. periood, 2. rühm
  3. 4. periood, 1. rühm Correct answer.
  4. 4. periood, 2. rühm

Explanation

Kaaliumi elektronkonfiguratsioon on 2, 8, 8, 1, seega on täidetud neli kihti ja väliskihis üks elektron. See vastab 4. perioodile ja 1. rühmale.

Question 21Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on naatriumkloriidi sulamistemperatuur väga kõrge, kuid joodi oma madal?

  1. Naatriumkloriidis on tugev ioonvõre, joodis aga nõrgad molekulidevahelised jõud Correct answer.
  2. Naatriumkloriid on gaas ja jood on tahke aine
  3. Joodil on metalliline side, naatriumkloriidil kovalentne side
  4. Naatriumkloriid koosneb suurtest molekulidest, jood väikestest aatomitest

Explanation

Naatriumkloriidi kristallis hoiavad ioone koos tugevad elektrostaatilised jõud, mille ületamiseks kulub palju energiat. Jood koosneb molekulidest, mida seovad vaid nõrgad molekulidevahelised jõud, mistõttu see sulab kergesti.

Question 22Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Ühendi koostise analüüs annab massiprotsendid 40% Ca, 12% C ja 48% O. Milline on selle aine empiiriline valem?

  1. CaC2O
  2. CaCO3 Correct answer.
  3. CaCO2
  4. Ca2CO3

Explanation

Moolide suhte leidmiseks jagatakse massiprotsendid aatommassidega: Ca 40/40 = 1, C 12/12 = 1, O 48/16 = 3. Suhe 1:1:3 annab empiirilise valemi CaCO3.

Question 23Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on kaaliumi aatom suurem kui kloori aatom, kuigi klooril on rohkem prootoneid?

  1. Kaaliumil on väliskihis rohkem elektrone kui klooril
  2. Kloori aatomis on rohkem neutroneid, mis suruvad kihi laiemaks
  3. Kaaliumil on üks elektronkiht rohkem, mis suurendab aatomiraadjust Correct answer.
  4. Kloori suurem tuumalaeng tõmbab elektronid eemale ja suurendab raadjust

Explanation

Kaaliumil on neli elektronkihti, klooril kolm, ning iga lisanduv kiht suurendab aatomiraadjust märgatavalt. Kuigi suurem tuumalaeng tõmbab elektrone tugevamalt, ei kaalu see üles lisakihi mõju.

Question 24Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Aine A lahuses on ioonid Na+ ja Cl−, aine B lahuses on ainult suhkrumolekulid. Kumb lahus juhib elektrit ja miks?

  1. Mõlemad võrdselt, sest mõlemad on lahused
  2. Kumbki ei juhi, sest mõlemad on vees
  3. Lahus B, sest suhkrumolekulid on suured
  4. Lahus A, sest selles on liikuvad ioonid Correct answer.

Explanation

Elektrijuhtivuse tagavad liikuvad laetud osakesed. Lahuses A on naatriumi- ja kloriidioonid, mis kannavad laengut, samas kui suhkrumolekulid on neutraalsed ega juhi voolu.

Question 25Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks ei saa keemilises reaktsioonis tekkida täiesti uus element, kui lähteained on teada?

  1. Aatomid hävivad reaktsioonis ja tekivad uued
  2. Elektronide arv määrab elemendi ja see muutub alati
  3. Keemilises reaktsioonis tuumad ei muutu, muutuvad ainult sidemed Correct answer.
  4. Uued elemendid tekivad ainult kuumutamisel

Explanation

Keemiline reaktsioon muudab ainult aatomite vahelisi sidemeid ja nende paigutust, kuid aatomituumad jäävad samaks. Uue elemendi tekkimiseks peaks muutuma prootonite arv tuumas, mis on tuumareaktsiooni küsimus.

Question 26Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mitu elektroni on neutraalses hapniku aatomis, mille aatomnumber on 8?

  1. 10
  2. 8 Correct answer.
  3. 6
  4. 16

Explanation

Neutraalses aatomis on elektronide arv võrdne prootonite arvuga, mille määrab aatomnumber. Hapniku aatomnumber on 8, seega on 8 prootonit ja 8 elektroni.

Question 27Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline väide iseloomustab kovalentset sidet?

  1. See tekib elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele
  2. See tekib elektronide jagamisel kahe aatomi vahel Correct answer.
  3. See tekib metallide vabade elektronide ja ioonide vahel
  4. See tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel

Explanation

Kovalentne side tekib, kui kaks aatomit jagavad oma väliskihi elektrone, moodustades ühise elektronpaari. Elektronide üleminek tekitab ioonilise sideme, ioonide vaheline tõmme on iooniline side ja metallides on metalliline side.

Question 28Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline on magneesiumi ja hapniku vahelise ioonilise ühendi keemiline valem?

  1. MgO Correct answer.
  2. Mg2O2
  3. Mg2O
  4. MgO2

Explanation

Magneesium loovutab kaks elektroni ja moodustab iooni Mg2+, hapnik võtab vastu kaks elektroni ja moodustab iooni O2−. Kuna laengud on võrdse suurusega ja vastasmärgilised, on ioonide suhe 1:1 ja valem on MgO.

Question 29Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Mida näitab aine keemiline valem H2SO4?

  1. Molekulis on 2 vesiniku, 1 väävli ja 4 hapniku aatomit, mis on omavahel iooniliselt seotud
  2. Molekulis on 2 vesiniku, 1 väävli ja 4 hapniku aatomit Correct answer.
  3. Molekulis on 2 vesiniku, 1 väävli ja 4 hapniku iooni
  4. Molekulis on 2 vesiniku, 1 väävli ja 4 hapniku molekuli

Explanation

Keemilises valemis näitavad indeksid aatomite arvu molekulis. H2SO4 tähendab, et molekulis on kaks vesiniku aatomit, üks väävli aatom ja neli hapniku aatomit.

Question 30Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline on keemilise reaktsiooni peamine tunnus aatomite tasandil?

  1. Aatomite massi muutumine
  2. Aatomite arvu suurenemine reaktsioonis
  3. Aatomite muutumine teisteks aatomiteks
  4. Aatomite ümberpaiknemine ja uute sidemete teke Correct answer.

Explanation

Keemilises reaktsioonis aatomid ei teki ega kao, vaid paiknevad ümber ja moodustavad uusi sidemeid. Seetõttu jääb elementide koostis ja aatomite arv reaktsioonis muutumatuks.

Question 31Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on vesi (H2O) molekul polaarse kovalentse sidemega?

  1. Vesi koosneb ioonidest H+ ja OH−
  2. Hapniku aatom on elektronegatiivsem ja tõmbab sideme elektrone enda poole Correct answer.
  3. Vee molekulis on ainult mittepolaarseid kovalentseid sidemeid
  4. Vesiniku aatomid on elektronegatiivsemad ja tõmbavad elektrone enda poole

Explanation

Polaarne kovalentne side tekib, kui sideme moodustavad erineva elektronegatiivsusega aatomid. Hapnik on vesinikust elektronegatiivsem, mistõttu tõmbab ta sideme elektrone tugevamini enda poole, tekitades osalaengud.

Question 32Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Milline on aine H2O ja H2O2 keemiliste valemite erinevus?

  1. H2O2 molekulis on kaks vesiniku aatomit, H2O molekulis üks
  2. H2O2 molekulis on kolm hapniku aatomit, H2O molekulis kaks
  3. H2O2 on iooniline ühend, H2O on kovalentne ühend
  4. H2O2 molekulis on kaks hapniku aatomit, H2O molekulis üks Correct answer.

Explanation

Valemite indeksid näitavad aatomite arvu. H2O molekulis on kaks vesiniku ja üks hapniku aatom, H2O2 molekulis on kaks vesiniku ja kaks hapniku aatomit.

Question 33Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Miks on naatriumkloriidi (NaCl) sulamistemperatuur kõrge, kuid joodi (I2) oma madal?

  1. NaCl molekulid on suuremad kui I2 molekulid
  2. NaCl on kovalentse sidemega molekul, I2 on iooniline ühend
  3. NaCl kristallvõres on ainult nõrgad dispersioonijõud, I2 oma tugevad ioonilised sidemed
  4. NaCl on ioonilise sidemega, kus tugevad elektrostaatilised jõud hoiavad ioone kristallvõres; I2 molekulide vahel on nõrgad jõud Correct answer.

Explanation

NaCl koosneb ioonidest, mida hoiab kristallvõres tugev elektrostaatiline tõmme, mistõttu on sulatamiseks vaja palju energiat. Jood koosneb molekulidest, mille vahel on nõrgad molekulidevahelised jõud, seega sulab jood madalal temperatuuril.

Question 34Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Keemilises reaktsioonis reageerib magneesiumi aatom hapniku aatomiga ja tekib magneesiumoksiid. Milline väide kirjeldab õigesti, mis juhtub elektronidega selle reaktsiooni käigus?

  1. Magneesiumi ja hapniku aatomid jagavad kumbki kaks elektroni ühises elektronpaaris.
  2. Elektronid jäävad täielikult magneesiumi aatomi juurde ja hapniku aatom ei muutu.
  3. Magneesiumi aatom loovutab kaks elektroni hapniku aatomile ja tekivad ioonid Mg²⁺ ja O²⁻. Correct answer.
  4. Magneesiumi aatom võtab hapniku aatomilt vastu kaks elektroni ja tekivad ioonid Mg²⁻ ja O²⁺.

Explanation

Magneesiumil on väliskihis kaks elektroni, mille loovutamisel saavutab ta püsiva elektronkonfiguratsiooni ja tekib katioon Mg²⁺. Hapnikul on väliskihis kuus elektroni ja kahe elektroni vastuvõtmisel tekib anioon O²⁻. Vastasmärgilised ioonid tõmbuvad ja moodustavad ioonilise ühendi magneesiumoksiidi.

Question 35Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Väävel esineb looduses mitme isotoobina, näiteks ³²S ja ³⁴S. Mis on nende kahe isotoobi sarnasus ja erinevus?

  1. Mõlemal on sama neutronite arv, kuid erinev prootonite arv.
  2. Mõlemal on sama massiarv, kuid erinev aatomnumber.
  3. Mõlemal on sama elektronide arv väliskihis, kuid erinev keemiliste sidemete arv molekulis.
  4. Mõlemal on sama prootonite arv, kuid erinev neutronite arv. Correct answer.

Explanation

Isotoobid on sama elemendi aatomid, millel on ühesugune prootonite arv ehk sama aatomnumber, kuid erinev neutronite arv ja seega erinev massiarv. Väävli aatomnumber on 16, seega on mõlemas isotoobis 16 prootonit, kuid ³²S sisaldab 16 ja ³⁴S sisaldab 18 neutronit. Keemilised omadused on neil väga sarnased, sest väliskihi elektronide arv on sama.

Question 36Substances and their properties; structure of matter (atoms, molecules, ions, periodic table)

Ühendi empiiriline valem on CH₂O ja selle molaarmass on umbes 180 g/mol. Milline on selle ühendi molekulivalem?

  1. C₃H₆O₃
  2. C₂H₄O₂
  3. CH₂O
  4. C₆H₁₂O₆ Correct answer.

Explanation

Empiirilise valemi CH₂O mass on 12 + 2·1 + 16 = 30 g/mol. Kuna tegelik molaarmass on 180 g/mol, siis 180 : 30 = 6, mis tähendab, et molekulivalemi saamiseks tuleb iga indeks korrutada kuuega. Nii saadakse C₆H₁₂O₆, mis on näiteks glükoosi molekulivalem.

Question 37Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Millist tüüpi reaktsioon on 2H₂ + O₂ → 2H₂O?

  1. Asendusreaktsioon
  2. Lagunemisreaktsioon
  3. Ühinemisreaktsioon Correct answer.
  4. Vahetusreaktsioon

Explanation

Kahest lihtainest tekib üks liitaine, seega on tegemist ühinemisreaktsiooniga. Ühinemisreaktsioonis liituvad kaks või enam ainet üheks produktiks. Reaktsioonivõrrandis on lähteaineid kaks ja saadusi üks.

Question 38Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Reaktsioonivõrrandis CH₄ + 2O₂ → CO₂ + 2H₂O on hapniku aatomite arv mõlemal poolel võrdne. Kui palju hapniku aatomeid on võrrandi paremal poolel?

  1. 4 Correct answer.
  2. 2
  3. 6
  4. 3

Explanation

Paremal poolel on CO₂-s 2 hapniku aatomit ja kahes H₂O molekulis kokku 2 aatomit, seega 2 + 2 = 4. Keemilise võrrandi mõlemal poolel peab iga elemendi aatomite arv olema võrdne. Vasakul poolel annab 2O₂ samuti 4 hapniku aatomit.

Question 39Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline on reaktsiooni 2KClO₃ → 2KCl + 3O₂ tüüp?

  1. Põlemine
  2. Lagunemine Correct answer.
  3. Ühinemine
  4. Neutralisatsioon

Explanation

Ühest lähteainest tekib kaks saadust, seega on tegemist lagunemisreaktsiooniga. Lagunemise käivitab tavaliselt kuumutamine või valgus. Neutralisatsioon ja põlemine eeldavad teistsuguseid lähteaineid.

Question 40Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Mis on eksotermilise reaktsiooni tunnus?

  1. Reaktsioon toimub ainult valguse käes.
  2. Reaktsiooni produktide energia on suurem kui lähteainete energia.
  3. Reaktsioon vabaneb soojust keskkonda. Correct answer.
  4. Reaktsioon neelab keskkonnast soojust.

Explanation

Eksotermilises reaktsioonis on produktide energia väiksem kui lähteainete energia ja vahe eraldub soojusena. Seetõttu soojeneb ümbritsev keskkond. Soojuse neelamine on endotermilise reaktsiooni tunnus.

Question 41Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Reaktsioonivõrrandis Fe + S → FeS on raua ja väävli aatomite suhe 1:1. Kui palju FeS tekib, kui 2 mooli rauda reageerib täielikult väävliga?

  1. 4 mooli
  2. 2 mooli Correct answer.
  3. 1 mool
  4. 3 mooli

Explanation

Võrrandist nähtub, et iga raua aatom annab ühe FeS ühiku, seega 2 mooli rauda annab 2 mooli FeS-i. Aatomite suhe 1:1 tähendab, et moolide arv säilib. Väävlit kulub samuti 2 mooli.

Question 42Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline võrrand on õigesti tasakaalustatud?

  1. H₂ + O₂ → H₂O
  2. 2H₂ + 2O₂ → 2H₂O
  3. H₂ + 2O₂ → H₂O
  4. 2H₂ + O₂ → 2H₂O Correct answer.

Explanation

Vasakul on 4 vesinikku ja 2 hapnikku, paremal samuti 4 vesinikku ja 2 hapnikku. Tasakaalustatud võrrandis peab iga elemendi aatomite arv mõlemal poolel kattuma. Teised variandid rikuvad seda nõuet.

Question 43Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline reaktsioon on asendusreaktsioon?

  1. CaCO₃ → CaO + CO₂
  2. NaOH + HCl → NaCl + H₂O
  3. Zn + 2HCl → ZnCl₂ + H₂ Correct answer.
  4. 2Na + Cl₂ → 2NaCl

Explanation

Asendusreaktsioonis tõrjub lihtaine välja teise elemendi liitainest, siin tõrjub tsink vesiniku happest. Tekib uus lihtaine ja uus liitaine. Ülejäänud variandid on lagunemine, neutralisatsioon ja ühinemine.

Question 44Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Mida näitab reaktsiooni energiadiagramm, kus produktide tase on lähteainete tasemest kõrgem?

  1. Reaktsioon on eksotermiline ja eraldab soojust.
  2. Reaktsiooni käigus mass suureneb.
  3. Reaktsioon ei toimu ilma katalüsaatorita.
  4. Reaktsioon on endotermiline ja neelab soojust. Correct answer.

Explanation

Kui produktide energia on suurem, tuleb keskkonnast energiat juurde, seega on reaktsioon endotermiline. Selline reaktsioon neelab soojust ja keskkond jahtub. Mass jääb keemilises reaktsioonis muutumatuks.

Question 45Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Reaktsioonivõrrandi 2Al + 3Cl₂ → 2AlCl₃ põhjal: mitu mooli kloori on vaja 4 mooli alumiiniumi jaoks?

  1. 8 mooli
  2. 6 mooli Correct answer.
  3. 4 mooli
  4. 3 mooli

Explanation

Võrrandist nähtub, et 2 mooli alumiiniumi kohta kulub 3 mooli kloori. Nelja mooli alumiiniumi jaoks on seega vaja 6 mooli kloori. Suhe 2:3 tuleb säilitada.

Question 46Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline väide happe ja aluse neutralisatsiooni kohta on õige?

  1. Produktideks tekivad alati kaks lihtainet.
  2. Reaktsioonis ei toimu ioonide ühinemist.
  3. Produktideks tekivad sool ja vesi. Correct answer.
  4. Reaktsioon on alati endotermiline.

Explanation

Neutralisatsioonis reageerivad vesinikioonid ja hüdroksiidioonid ning tekivad sool ja vesi. See on vahetusreaktsiooni tüüp. Tavaliselt eraldub seejuures soojust.

Question 47Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Miks tuleb keemiline võrrand enne tasakaalustamist kirjutada õigete valemitega?

  1. Sest koefitsiendid tuleb kirjutada indeksite asemele.
  2. Sest valemite muutmine tasakaalustamisel muudab ainete koostist ja seega reaktsiooni tähendust. Correct answer.
  3. Sest indekseid võib tasakaalustamisel vabalt muuta.
  4. Sest tasakaalustamine on vajalik ainult gaaside puhul.

Explanation

Tasakaalustamisel tohib muuta ainult kordajaid ainete ees, mitte indekseid valemis. Indeksi muutmine muudaks aine enda koostist ja võrrand kirjeldaks hoopis teist reaktsiooni. Koefitsiendid näitavad osakeste arvu, indeksid aine koostist.

Question 48Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline on põlemisreaktsiooni üldtunnus?

  1. Aine reageerib hapnikuga ja eraldub soojust ning valgust. Correct answer.
  2. Aine laguneb kuumutamisel kaheks lihtaineks.
  3. Kaks soolalahust segatakse ja tekib sade.
  4. Hape ja alus annavad soola ja vee.

Explanation

Põlemine on kiire eksotermiline reaktsioon hapnikuga, mille käigus eraldub soojust ja tavaliselt ka valgust. Orgaanilise aine põlemisel tekivad süsinikdioksiid ja vesi. See eristab põlemist teistest reaktsioonitüüpidest.

Question 49Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Reaktsioon on tasakaalus. Mida saab öelda pöörduva reaktsiooni kohta tasakaaluolekus?

  1. Tasakaalus on ainult saadused.
  2. Lähteainete kontsentratsioon on alati null.
  3. Päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Correct answer.
  4. Päri- ja vastassuunalised reaktsioonid on lakanud.

Explanation

Keemilises tasakaalus toimuvad mõlemad reaktsioonid edasi, kuid võrdse kiirusega, mistõttu ainete kontsentratsioonid ei muutu. See on dünaamiline tasakaal, mitte seiskunud olek. Tasakaalus on korraga nii lähteained kui saadused.

Question 50Chemical reactions and equations (types of reactions, balancing, energy changes)

Milline reaktsioon on redoksreaktsioon?

  1. 2Mg + O₂ → 2MgO Correct answer.
  2. AgNO₃ + NaCl → AgCl + NaNO₃
  3. CaCO₃ → CaO + CO₂
  4. NaOH + HCl → NaCl + H₂O

Explanation

Redoksreaktsioonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed: magneesium annab elektrone ja hapnik võtab vastu. Seetõttu on lihtainete ühinemine oksiidiks tüüpiline redoksreaktsioon. Ülejäänud reaktsioonides oksüdatsiooniastmed ei muutu.