Radoon keldrikorteris: mida näit 420 Bq/m³ tegelikult tähendab
Tallinna lähedal asuva 1960. aastate paneelmaja keldrikorrusel asuvas korteris mõõtis perekond talvel, akende kinniolekuga, elutoa radoonisisalduseks 420 Bq/m³. Riiklik soovituslik piirmäär on 300 Bq/m³. Radoon tekib majaaluses pinnases uraani lagunemisel ja pääseb hoonesse pragude ning põranda- ja seinavuukide kaudu; radooni poolestusaeg on umbes 3,8 päeva. Kui perekond hoidis pärast mõõtmist aknaid neli tundi lahti, langes näit 90 Bq/m³ juurde, ent järgmisel hommikul, kui aken oli jälle kinni, oli näit taas üle 380 Bq/m³. Perel on kaks pakkumist: tihendada kõik põranda praod ja vuugid või paigaldada keldrisse sundventilatsioon. Naaber väidab, et muretsemiseks pole põhjust, sest „kiirgust ei ole näha ega tunne“ ja mõõdetud arv on ju väike.
1. Miks langes näit nelja tunniga 420-lt 90 Bq/m³, kuigi radooni poolestusaeg on 3,8 päeva? Arvuta ja selgita.
Read the worked answer
Lagunemine ei saa olla põhjus. Neli tundi on 4 / (3,8 × 24) = 4 / 91,2 ≈ 0,044 poolestusaega. Järele jääv osa: 2^(−0,044) ≈ 0,97, seega ainult lagunemise tõttu oleks näit 420 × 0,97 ≈ 407 Bq/m³ - praktiliselt muutumatu.
Niisiis põhjustas languse õhuvahetus: välisõhu radoonisisaldus on väike (suurusjärgus 10 Bq/m³), ja nelja tunniga vahetus toaõhk akna lahtioleku ajal mitu korda. Radooni sisaldus langes segunemise tõttu, mitte lagunemise tõttu.
Hommikune taastumine on kõige tähtsam tõend: kui aken suleti, tõusis näit taas üle 380 Bq/m³. See tähendab, et hoones on pidev allikas - pinnasest tulev radoon, mida surub sisse rõhkude vahe (soe siseõhk kerkib, tuul ja ventilatsioon tekitavad hoones alarõhu). Ventilatsioon eemaldab tagajärje, mitte põhjuse.
2. Kumb pakkumine tuleks valida - pragude tihendamine või sundventilatsioon? Põhjenda ja esita tegevuste õige järjekord.
Read the worked answer
Pragude tihendamine üksi ei ole piisav. Põhiline osa radoonist ei tule üksikutest pragudest, vaid imbub läbi põrandaplaadi pooride ja torude ümber olevate vuukide, mida on raske täielikult sulgeda. Halvasti tehtud tihendus praguneb aastate jooksul uuesti ja annab vale kindlustunde.
Tõhusam on rõhuvahe vähendamine ja gaasi eemaldamine allpool põrandat - keldrisse paigaldatud ventilaatoriga radoonikaev (aluspinna alarõhu süsteem) imeb pinnasegaasi enne, kui see tuppa jõuab, ja juhib selle välja. See on pakkumistest õigem valik, sest see mõjutab allikat.
Õige järjekord:
- Parandada üldventilatsiooni ja hoida hoones väikest ülerõhku (väljatõmme tasakaalustada), et pinnasegaas ei imbuks sisse.
- Paigaldada aluspinna alarõhu süsteem; pragude tihendamine ainult lisameetmena.
- Mõõta uuesti kütteperioodil vähemalt kahe kuu jooksul dosimeetriga, sest üks lühimõõtmine ei iseloomusta aastast keskmist.
- Kui tase jääb kõrgeks, kaaluda põrandakatte ja vuukide täiendavat tihendamist ning korrata mõõtmist.
3. Hinda naabri väidet. Miks on radoon sissehingatuna ohtlikum kui sama kiirgusallikas väljaspool keha?
Read the worked answer
Väide on ekslik kahel põhjusel.
- Bekerell ei ole doos. 420 Bq/m³ tähendab, et kuupmeetris õhus toimub 420 lagunemist sekundis - see on aktiivsus, mitte inimese saadud energia. Doos sõltub lisaks kontsentratsioonile ka viibimisajast, hingatava õhu hulgast ja kiirguse liigist. Seetõttu ei saa öelda „arv on väike“ ilma kokkupuuteaega arvestamata: kodus veedetakse talvel suur osa ööpäevast.
- „Ei ole näha ega tunne“ ei tähenda „ei ole olemas“. Ioniseeriv kiirgus ei ärrita meeli; kahju on tõenäosuslik ja avaldub aastate pärast, seega meeleline hinnang ei sobi ohutuse hindamiseks.
Miks sissehingatud radoon on ohtlikum: radooni lagunemisel tekivad alfaosakesed. Alfakiirgus läbib õhus vaid mõne sentimeetri ega suuda läbida nahka, seega väljastpoolt keha on see peaaegu ohutu. Kui aga radooni lagunemissaadused hingatakse sisse ja ladestuvad kopsudes, neelab väike kogus kopsukudet kogu alfaosakese energia - lokaalne doos kudedes on suur ja suureneb kopsuvähi risk.
Järeldus: 420 Bq/m³ ületab soovituslikku piirmäära 300 Bq/m³ ja pikaajaline kokkupuude suurendab riski. Mõõtmine ja mõjutusmeetmed on põhjendatud, sõltumata sellest, et radooni ei ole näha ega tunda.