Estonian Basic-School Physics Exam key terms

Füüsikaline suurus, mis näitab, kui pika tee keha läbib ajaühikus. Arvutatakse tee jagamisel ajaga ja mõõdetakse meetrites sekundis.

Suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. Ühtlasel kiirendusel on see püsiv ja mõõdetakse meetrites sekundi ruudu kohta.

Pikkus mööda liikumistrajektoori, mille keha läbib. Erineb nihkest selle poolest, et arvestab kogu läbitud rada, mitte ainult alg- ja lõpp-punkti.

Vektor, mis ühendab keha algasendit lõppasendiga ja näitab suunatud kaugust nende vahel. Ei sõltu läbitud trajektoori kujust.

Mõju, mis muudab keha liikumiskiirust või kuju. Mõõdetakse njuutonites ja on vektoriaalne suurus, millel on suund ja suurus.

Maa tõmbejõud, mis mõjub igale kehale massiga. Arvutatakse massi korrutamisel raskuskiirendusega, mis Eesti laiuskraadil on ligikaudu 9,8 m/s².

Jõud, mis tekib kahe kokkupuutuva pinna vahel ja takistab libisemist. Sõltub pindade omadustest ja neid kokku suruvast jõust.

Keha ainulkogust iseloomustav suurus, mis näitab keha inertsust ja aine hulka. Mõõdetakse kilogrammides ja ei sõltu asukohast maailmaruumis.

Suurus, mis näitab aine massi ruumalaühiku kohta. Arvutatakse massi jagamisel ruumalaga ja mõõdetakse kilogrammides kuupmeetri kohta.

Suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaühikule risti pinnaga. Arvutatakse jõu jagamisel pindalaga ja mõõdetakse paskalites.

Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju energiat kandub üle, kui jõud nihutab keha jõu suunas. Mõõdetakse džaulides.

Suurus, mis iseloomustab keha või süsteemi võimet teha tööd. Esineb mitmes vormis, näiteks kineetilise, potentsiaalse ja soojusenergiana, ning ei teki ega kao.

Suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Arvutatakse töö jagamisel ajaga ja mõõdetakse vattides.

Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut ja osakeste keskmist kineetilist energiat. Mõõdetakse Celsiuse kraadides või kelvinites.

Energia, mis kandub üle kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Ülekandumine toimub juhtimise, konvektsiooni või kiirguse teel.

Keha osakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub keha temperatuurist ja ainete hulgast ning suureneb soojendamisel.

Ainete omadus juhtida soojust enda kaudu edasi. Metallid juhivad hästi, õhk ja vahtplast halvasti, mistõttu kasutatakse neid soojustusena.

Soojuse ülekandumine vedeliku või gaasi liikumise kaudu, kus soojem aine tõuseb üles ja külmem vajub alla. Tekitab näiteks tuuletõmbuse ja vee ringlemise.

Soojushulk, mis kulub ühe kilogrammi aine sulatamiseks sulamistemperatuuril ilma temperatuuri tõusuta. Vastupidine protsess on tahkumine.

Soojushulk, mis kulub ühe kilogrammi vedeliku aurustamiseks keemistemperatuuril. Aurustumine toimub ka madalamal temperatuuril ja jahutab keskkonda.

Laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Voolu tugevust mõõdetakse ampermeetriga ja väljendatakse amprites.

Suurus, mis näitab, kui palju energiat annab elektriväli laenguühikule vooluringi osas. Mõõdetakse voltides voltmeetriga, mis ühendatakse rööbiti.

Juhi omadus takistada elektrivoolu läbimist. Sõltub materjalist, pikkusest ja ristlõikepindalast ning mõõdetakse oomides.

Seadus, mille kohaselt on voolutugevus juhis võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Seost väljendatakse valemiga I = U / R.

Vooluringi ühendusviis, kus tarbijad on üksteise järel ühes ahelas. Voolutugevus on kõikides osades sama ja kogupinge on osapingete summa.

Vooluringi ühendusviis, kus tarbijad on ühendatud ühiste sõlmede vahele. Pinge on kõikidel harudel sama ja koguvool on haruvoolude summa.

Magnet, mille magnetväli tekib vooluga poolis ja kaob voolu katkemisel. Kasutatakse näiteks kellukes, tõstukites ja releedes.

Jõuväli, mis mõjub magnetitele ja liikuvatele laengutele. Kirjeldatakse jõujoontega, mis väljuvad põhjapoolusest ja sisenevad lõunapoolusesse.

Nähtus, kus valgus põrkub pinnalt tagasi. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga ja mõlemad mõõdetakse pinna ristsirge suhtes.

Valguse levimissuuna muutumine kahe keskkonna piiril, kui valgus läheb ühest ainest teise. Põhjustab näiteks vee põhjas olevate esemete näivat nihkumist.

Läbipaistev keha kumerate või nõgusate pindadega, mis murrab valgust ja koondab või hajutab selle. Kumer lääts tekitab suurendatud või vähendatud kujutise.

Kaugus läätse keskpunktist fookuseni, kuhu koondub paralleelne valguskiirte kimp. Lühike fookuskaugus annab suurema suurenduse.

Võnkumisest tekkinud mehaaniline laine, mis levib aines ja mida kuuleb inimkõrv. Levib tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas, kuid mitte vaakumis.

Suurus, mis näitab võnkumiste arvu sekundis ja määrab heli kõrguse. Mõõdetakse hertsides; inimene kuuleb ligikaudu 20–20 000 Hz.

Suurus, mis iseloomustab helilaine energiat ja määrab heli valjuse. Mõõdetakse detsibellides ja sõltub võnkumise amplituudist.

Aine väikseim osake, mis säilitab elemendi keemilised omadused. Koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.

Aatomi keskosa, mis sisaldab positiivse laenguga prootoneid ja elektriliselt neutraalseid neutroneid. Tuumas on koondunud peaaegu kogu aatomi mass.

Ebastabiilsete tuumade omadus laguneda ja kiirata osakesi või energiat. Lagunemine on juhuslik protsess, mida iseloomustab poolestusaeg.

Kiirgus, mille energia ioniseerib aine aatomeid ja võib kahjustada elusrakke. Kaitseks kasutatakse vahemaad, varjestust ja lühemat kokkupuuteaega.

Aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivse aine tuumadest. Igal isotoobil on oma iseloomulik poolestusaeg, mis ei sõltu aine kogusest.

Mõõtetulemuse ja tegeliku väärtuse vahe. Võib olla süstemaatiline, mis kordub igal mõõtmisel, või juhuslik, mis muutub mõõtmiste vahel.

Seade füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks, näiteks joonlaud, kaal, termomeeter või multimeeter. Sellel on mõõtepiirkond ja jaotise väärtus.

Mitme mõõtmise tulemuste summa jagatud mõõtmiste arvuga. Kasutatakse juhuslike vigade mõju vähendamiseks katsetulemuste töötlemisel.

Kontrollitav oletus, mis selgitab vaadeldavat nähtust ja millest tuletatakse ennustusi. Katses püütakse hüpoteesi kinnitada või ümber lükata.

Korraldatud tegevus, mille käigus muudetakse ühte suurust ja mõõdetakse teise muutumist. Tulemuste usaldusväärsuseks korratakse mõõtmisi.

Energia kasutamine nii, et sama töö tegemiseks kulub vähem energiat, näiteks soojustuse või LED-lampide abil. Vähendab keskkonnamõju ja kulusid.