Estonian Basic-School Civics Exam cheat sheet
Estonian Basic-School Civics Exam · Keep the key ideas within reach.
Ühiskond ja sotsiaalne elu: sotsiaalsed rühmad, sotsialiseerumine, normid ja väärtused
Sotsiaalne rühm on kaks või enam inimest, kellel on ühine eesmärk, vastastikune mõju ja teatud kestus; juhuslik rahvahulk ei ole rühm.
Primaarne rühm (perekond, sõpruskond) põhineb isiklikel suhetel ja emotsionaalsetel sidemetel; sekundaarne rühm (kool, töökollektiiv) põhineb rollidel ja ülesannetel.
Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene omandab ühiskonna normid, väärtused, teadmised ja oskused; esmane sotsialiseerumine toimub perekonnas, teisene koolis ja meedias.
Norm on käitumisreegel, mille rikkumisele järgneb sotsiaalne sanktsioon; sanktsioon võib olla positiivne (kiitus, preemia) või negatiivne (hukkamõist, karistus).
Õigusnormid on kirjalikult fikseeritud ja riigi poolt tagatud; moraalinormid ja tavad toimivad avaliku arvamuse ja sotsiaalse surve kaudu.
Väärtus on üldine arusaam sellest, mis on hea, õige ja soovitav; väärtused kujundavad hoiakuid ja käitumist ning võivad eri rühmades erineda.
Rollikonflikt tekib siis, kui ühe inimese erinevad rollid (nt õpilane ja töötaja) esitavad vastuolulisi nõudmisi; roll on ootuste kogum, mis on seotud inimese positsiooniga rühmas.
Sotsiaalne staatus on inimese positsioon ühiskonnas; omistatud staatus (sugu, vanus, sünnikoht) ei sõltu inimesest, omandatud staatus sõltub haridusest ja tööst.
Anoomia on olukord, kus ühised normid ja väärtused on nõrgenenud ning käitumine muutub ebakindlaks; sotsiaalne kontroll hoiab käitumist normide piires.
Perekond, kogukond ja igapäevased sotsiaalsed suhted
Perekond on põhiline sotsiaalne institutsioon, mis tagab laste eest hoolitsemise, sotsialiseerumise ja majandusliku toetuse; perekonnaseadus reguleerib abielu, vanemlust ja ülalpidamist.
Eestis on abielu mehe ja naise vaheline liit, mis sõlmitakse perekonnaseisutoimingute seaduse järgi; kooselu registreerimata kujul on vabaabielu, millel puudub abieluga võrdne varaline kaitse.
Vanemate kohustus on last ülal pidada ja tema eest hoolitseda; lapse õigused on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, millega Eesti on ühinenud.
Kogukond on ühise territooriumi, huvi või identiteedi alusel seotud inimeste kogum; kohalik omavalitsus on Eestis kogukonna tasandi poliitiline ja haldusüksus.
Naabruskond ja sõpruskond pakuvad sotsiaalset tuge; sotsiaalne kapital tähendab usaldust ja võrgustikke, mis hõlbustavad koostööd kogukonnas.
Kodakondsus annab õigused ja kohustused; Eesti kodakondsus omandatakse sünniga või naturalisatsiooni korras ning kodakondsuse seadus sätestab nõuded, sealhulgas keeleoskuse ja lojaalsuse nõude.
Sotsiaalne tõrjutus tähendab üksikisiku või rühma eemalejäämist ühiskonna ressurssidest, tööst ja otsustest; vaesus on suhteline mõiste ja sõltub ühiskonna keskmisest elatustasemest.
Igapäevased viisakusnormid (tervitamine, järjekord, isiklik ruum) on tava- ja moraalinormid, mille rikkumist ei karista riik, vaid hukkamõist ümbritsevate poolt.
Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus
Kultuur on inimeste loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum, mis hõlmab keelt, tavasid, kunsti, uskumusi ja käitumismustreid.
Eesti kultuuri kuuluvad eesti keel, laulupidude traditsioon, Seto ja Kihnu kultuuripärand; Kihnu kultuuriruum ja seto leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Sotsiaalne identiteet on inimese arusaam sellest, kes ta on seoses rühmadega, kuhu ta kuulub (rahvus, keel, perekond, elukoht); identiteet kujuneb sotsialiseerumise käigus.
Etniline identiteet põhineb ühisel päritolul, keelel ja kultuuril; rahvus on kujutletud kogukond, mille liikmed tunnevad kuulumist ühisesse kultuuri ja ajalukku.
Multikultuursus tähendab eri kultuuride kooseksisteerimist ühiskonnas; integratsioon tähendab vähemusrühmade osalemist ühiskonnaelus ühise keele ja väärtuste omandamise kaudu.
Sallivus ei tähenda ükskõiksust, vaid teiste kultuuride ja arvamuste aktsepteerimist seni, kuni need ei riku teiste õigusi ega seadust.
Eestis sätestab põhiseadus igaühe õiguse säilitada oma rahvuslikku identiteeti ja keelt; rahvusvähemustel on õigus kultuuriautonoomiale rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seaduse alusel.
Kultuuriline relativism väidab, et kultuurinähtusi tuleb hinnata selle kultuuri kontekstis; etnotsentrism tähendab oma kultuuri pidamist teistest paremaks.
Kultuuripärandi hulka kuuluvad nii esemed (arhitektuur, käsitöö) kui ka vaimsed nähtused (keel, muusika, kombed); pärandi säilitamine on avalik huvi ja seda toetab riik.
Riik, kodakondsus ja Eesti poliitiline süsteem
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulub rahvale; põhiseadus jõustus 1992. aastal rahvahääletusel.
Riigikogu on 101-liikmeline ühekojaline parlament, mis valitakse neljaks aastaks võrdelise valimissüsteemi alusel; valimisõigus on vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel.
President valitakse Riigikogus viieks aastaks (vajadusel valijameeste kogus); president on riigipea, kes esindab riiki ja kuulutab välja seadused, kuid ei juhi valitsust.
Vabariigi Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest; peaministri nimetab president pärast Riigikogu volitust, valitsus vastutab Riigikogu ees.
Riigikohus on kõrgeim kohus; õiguskantsler kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele ning Riigikontroll kontrollib riigi rahakasutust.
Kohalikud omavalitsused (vallad ja linnad) otsustavad kohaliku elu küsimusi; volikogu valitakse kohalikel valimistel, kus hääletada saavad ka Eestis alaliselt elavad välismaalased.
Kodakondsus omandatakse sünniga, naturalisatsiooni korras või taastamise teel; naturalisatsiooni nõuded hõlmavad elamisluba, eesti keele oskust ja põhiseaduse tundmist.
Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige alates 2004. aastast; euro kasutusele võeti 2011. aastal.
Seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim valitsusele, kohtuvõim kohtutele; võimude lahusus tähendab, et ükski organ ei teosta kõiki võimuharusid korraga.
Demokraatia, inimõigused ja kodanikuosalus
Demokraatia tähendab rahva võimu; esindusdemokraatias otsustavad valitud esindajad, otse- ehk otsedemokraatias otsustavad kodanikud ise (nt rahvahääletus).
Demokraatia tunnused: vabad ja regulaarsed valimised, võimude lahusus, õigusriik, sõnavabadus, vähemuse õiguste kaitse ja valitsuse vastutus.
Inimõigused on igaühele sünnist saati kuuluvad õigused; need on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis (1948) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
Põhiõigused kehtivad kõigile Eestis viibivatele inimestele, mitte ainult kodanikele; kodanikele on lisaks tagatud poliitilised õigused, näiteks valimisõigus Riigikogu valimistel.
Sõnavabadus ei ole piiramatu: seda võib piirata seadusega teiste õiguste, avaliku korra, tervise või moraali kaitseks; vihakõne ja laim on piiratud.
Kodanikuosalus hõlmab hääletamist, kandideerimist, petitsioone, avalikke arutelusid, vabatahtlikku tööd ja kodanikuühendustes osalemist; hääletamine ei ole ainus osalusviis.
Kodanikuühiskond koosneb vabaühendustest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest, mis tegutsevad avalikes huvides riigist sõltumatult; neid rahastatakse osaliselt tulumaksu eraldistest.
Õigusriik tähendab, et riigivõim on seotud seadusega ja igaühel on õigus kohtulikule kaitsele; seadus ei tohi olla vastuolus põhiseadusega.
Valimiskünnis Riigikogu valimistel on 5% riiklikult; see mõjutab väikeparteide võimalusi parlamenti pääseda.
Majandus: töö, tarbimine, ettevõtlus ja tööturg
Majanduse põhiküsimused on mida, kuidas ja kellele toota; nappuse tõttu tuleb ressursse valikute tegemiseks jaotada, millega kaasneb alternatiivkulu.
Nõudlus ja pakkumine määravad turul hinna; hinna tõustes nõudlus tavaliselt väheneb ja pakkumine suureneb, tasakaal tekib nõudluse ja pakkumise koguste võrdumisel.
Tööturg koosneb tööjõu pakkumisest (töötajad) ja nõudlusest (tööandjad); töötasu on töö hind ning töölepingu seadus reguleerib töösuhte tingimusi.
Brutopalk on töötasu enne makse, netopalk pärast tulumaksu ja sotsiaalmaksu kinnipidamist; Eestis kehtib astmeline tulumaksuvaba miinimum ja ühtne tulumaksumäär.
Ettevõtja kannab riski ja vastutab kasumi või kahjumi eest; ettevõtlusvormid on näiteks füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing ja aktsiaselts, mille vastutus ja kapitalinõuded erinevad.
Tarbija õigused on kaitstud tarbijakaitseseadusega: õigus saada õiget teavet, õigus kaebusele ja 14-päevasele taganemisõigusele e-poe ostude puhul.
Säästmine ja laenamine on tarbimise ajaline ümberpaigutamine; intress on raha kasutamise hind ning laenu puhul tuleb arvestada kogukuluga, mitte ainult kuumaksega.
Riik sekkub majandusse maksude, toetuste ja avalike teenustega; maksud rahastavad haridust, tervishoidu ja taristut ning mõjutavad inimeste valikuid.
Tööpuudus on olukord, kus tööealised inimesed otsivad tööd, kuid ei leia; töötuskindlustus pakub ajutist sissetulekut töö kaotamise korral.
Meedia, infokirjaoskus ja digikodakondsus
Meedia rollid demokraatias: info vahendamine, avaliku arvamuse kujundamine, võimukandjate järelevalve ja platvorm aruteluks.
Sõltumatu ajakirjandus järgib ajakirjanduseetikat: tõe kontrollimine, allikate kaitsmine, erapooletus ja õigus parandusele; reklaam ja toimetuslik sisu peavad olema selgelt eristatavad.
Desinformatsioon on tahtlikult vale info levitamine, misinfo on vale info, mida levitaja ise tõeks peab; mõlemad kahjustavad avalikku arutelu.
Infokirjaoskuse kontrollnimekiri: kes on allikas, millal info avaldati, kas väidet kinnitab mitu sõltumatut allikat, kas esitatakse emotsioone õhutavat keelt.
Kostöö ehk kajakambri efekt tekib, kui algoritmid ja sotsiaalmeedia näitavad ainult sarnaseid vaateid, mis tugevdab olemasolevaid hoiakuid.
Isikuandmete kaitse: isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; nende töötlemiseks on vaja õiguslikku alust, sageli nõusolekut.
Digikodakondsus hõlmab vastutustundlikku käitumist võrgus: viisakus, privaatsuse austamine, autoriõiguse järgimine ja teadlikkus oma digitaalsest jalajäljest.
Küberjulgeoleku põhitõed: tugev ja kordumatu parool, kaheastmeline autentimine, uuenduste paigaldamine ning kahtlaste linkide ja manuste avamata jätmine.
Autoriõigus kaitseb teose looja õigusi; teose kasutamiseks on vaja luba, välja arvatud seaduses sätestatud erandid nagu tsitaat või õppimine.
Säästev areng, keskkond ja globaliseerumine
Säästev areng rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi; sellel on kolm mõõdet: keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik.
ÜRO 2030. aasta tegevuskava sisaldab 17 säästva arengu eesmärki, mis käsitlevad vaesuse kaotamist, haridust, kliimamuutusi ja rahu.
Ökoloogiline jalajälg mõõdab inimtegevuse poolt tarbitud loodusressursside ja tekitatud jäätmete suurust; kui jalajälg ületab Maa taastumisvõime, tekib ületarbimine.
Kliimamuutuste peamine põhjus on kasvuhoonegaaside, eelkõige süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemine fossiilkütuste põletamise tõttu.
Ringmajandus vähendab jäätmeid taaskasutuse, parandamise ja korduskasutuse kaudu, erinevalt joonmajandusest, kus toode lõpeb prügina.
Globaliseerumine on majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste sidemete tihenemine riikide vahel; see toob kasu kaubavahetuse ja teadmiste leviku näol, kuid võib suurendada ebavõrdsust ja kahjustada kohalikku kultuuri.
Eesti keskkonnapoliitika põhimõtted: saastaja maksab, ettevaatusprintsiip ja loodusvarade säästlik kasutamine; need on kirjas keskkonnaseadustikus ja põhiseaduses (õigus tervisele ja keskkonnale).
Jäätmehierarhia järjekord: vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, energia taaskasutamine ja kõige viimasena ladestamine.
Globaalne ebavõrdsus väljendub riikide erinevas arengutasemes; arengukoostöö ja humanitaarabi on vahendid selle vähendamiseks.