Estonian Basic-School Civics Exam flashcards

35 cards. Read the term and the definition here. The deck at the top of this page is optional.

Sotsiaalne rühm

Kaks või enam inimest, keda seob ühine eesmärk, vastastikune mõju ja teatud kestus. Juhuslik rahvahulk ei ole sotsiaalne rühm, sest puudub püsiv suhe.

Sotsialiseerumine

Protsess, mille käigus inimene omandab ühiskonna normid, väärtused, teadmised ja oskused. Esmane sotsialiseerumine toimub perekonnas, teisene koolis, tööl ja meedias.

Sotsiaalne norm

Käitumisreegel, mille rikkumisele järgneb sotsiaalne sanktsioon. Normid võivad olla tavad, moraalinormid või seadusega kehtestatud õigusnormid.

Rollikonflikt

Olukord, kus inimese erinevad rollid esitavad vastuolulisi ootusi, näiteks õpilase ja töötaja kohustused. Roll on ootuste kogum, mis on seotud isiku positsiooniga.

Väärtus

Üldine arusaam sellest, mis on hea, õige ja soovitav. Väärtused kujundavad hoiakuid ja käitumist ning võivad erinevates rühmades ja kultuurides erineda.

Vabaabielu

Kooselu registreerimata kujul, millel puudub abieluga võrdne varaline kaitse. Eestis sõlmitakse abielu perekonnaseisutoimingute seaduse järgi.

Kogukond

Ühise territooriumi, huvi või identiteedi alusel seotud inimeste kogum. Kogukond pakub sotsiaalset tuge ja usaldust, mida nimetatakse sotsiaalseks kapitaliks.

Sotsiaalne tõrjutus

Üksikisiku või rühma eemalejäämine ühiskonna ressurssidest, tööst ja otsustest. Tõrjutus on vaesuse üks vorme ja võib olla põlvkondadevaheline.

Kodakondsus

Isiku õiguslik side riigiga, mis annab õigused ja kohustused. Eestis omandatakse see sünniga, naturalisatsiooni korras või taastamise teel.

Kultuur

Inimeste loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum: keel, tavad, kunst, uskumused ja käitumismustrid. Kultuur on õpitud, mitte kaasasündinud.

Multikultuursus

Eri kultuuride kooseksisteerimine ühiskonnas. Integratsioon tähendab vähemusrühmade osalemist ühiskonnaelus ühise keele ja väärtuste omandamise kaudu.

Sotsiaalne identiteet

Inimese arusaam sellest, kes ta on seoses rühmadega, kuhu ta kuulub, näiteks rahvus, keel, perekond ja elukoht. Identiteet kujuneb sotsialiseerumise käigus.

Rahvusvähemuste kultuuriautonoomia

Eestis kehtiv õigus, mis annab rahvusvähemustele võimaluse luua oma kultuuri- ja haridusasutusi ning otsustada kultuuriküsimusi. Sätestatud eraldi seadusega.

Etnotsentrism

Oma kultuuri pidamine teistest paremaks ja teiste hindamine oma kultuuri mõõdupuuga. Vastandub kultuurilisele relativismile, mis hindab nähtusi selle kultuuri kontekstis.

Riigikogu

Eesti ühekojaline parlament, kus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks võrdelise valimissüsteemiga. Riigikogu teostab seadusandlikku võimu.

Võimude lahusus

Põhimõte, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad eri organitele. Eestis Riigikogule, valitsusele ja kohtutele, et vältida võimu kuritarvitamist.

Põhiseadus

Riigi kõrgeim seadus, mis sätestab riigikorra, põhiõigused ja võimuharude pädevuse. Eesti põhiseadus jõustus 1992. aastal rahvahääletusel.

Õiguskantsler

Eesti riigiametnik, kes kontrollib, kas seadused ja haldusaktid vastavad põhiseadusele, ning kaitseb inimeste põhiõigusi. Ta ei ole kohtunik.

Kohalik omavalitsus

Valla või linna tasandi võim, mis otsustab kohaliku elu küsimusi. Volikogu valitakse kohalikel valimistel, kus saavad hääletada ka alaliselt elavad välismaalased.

Esindusdemokraatia

Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad esindajad, kes teevad otsuseid nende nimel. Otsedemokraatias otsustavad kodanikud ise, näiteks rahvahääletusel.

Inimõigused

Igaühele sünnist saati kuuluvad õigused, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja Euroopa inimõiguste konventsioonis. Need kehtivad kõigile inimestele.

Sõnavabaduse piirangud

Sõnavabadust võib seadusega piirata teiste õiguste, avaliku korra, tervise või moraali kaitseks. Vihakõne ja laim on piiratud, sest kahjustavad teisi.

Kodanikuühiskond

Vabaühenduste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kogum, mis tegutseb avalikes huvides riigist sõltumatult. Seda rahastatakse osaliselt tulumaksu eraldistest.

Õigusriik

Põhimõte, et riigivõim on seotud seadusega ja igaühel on õigus kohtulikule kaitsele. Seadus ei tohi olla vastuolus põhiseadusega.

Alternatiivkulu

Parima kasutamata jäänud võimaluse väärtus, kui ressurssi kasutatakse ühel viisil. Nappuse tõttu tuleb valida, mistõttu iga valikuga kaasneb loobumine.

Nõudlus ja pakkumine

Turumajanduse mehhanism, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Hinna tõustes nõudlus tavaliselt väheneb ja pakkumine suureneb.

Brutopalk ja netopalk

Brutopalk on töötasu enne makse, netopalk pärast tulumaksu ja sotsiaalmaksu kinnipidamist. Töötaja kätte jääv summa on netopalk.

Tarbija taganemisõigus

E-poe ostu puhul on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda ilma põhjust esitamata. Tarbijakaitseseadus tagab ka õiguse õigele teabele.

Desinformatsioon

Tahtlikult vale info levitamine avalikkuse mõjutamiseks. Misinfo on vale info, mida levitaja ise tõeks peab. Mõlemad kahjustavad avalikku arutelu.

Kajakambri efekt

Olukord, kus sotsiaalmeedia algoritmid näitavad ainult sarnaseid vaateid, mistõttu inimene kohtab peamiselt oma hoiakuid kinnitavat infot. See tugevdab polariseerumist.

Infokirjaoskus

Oskus leida, hinnata ja kasutada infot kriitiliselt. Kontrollitakse allikat, avaldamisaega ja seda, kas väidet kinnitab mitu sõltumatut allikat.

Säästev areng

Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi. Sellel on keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik mõõde.

Ringmajandus

Majandusmudel, mis vähendab jäätmeid taaskasutuse, parandamise ja korduskasutuse kaudu. Erineb joonmajandusest, kus toode lõpeb prügina.

Ökoloogiline jalajälg

Mõõt, mis näitab inimtegevuse poolt tarbitud loodusressursside ja tekitatud jäätmete suurust. Kui see ületab Maa taastumisvõime, tekib ületarbimine.

Globaliseerumine

Majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste sidemete tihenemine riikide vahel. See toob kasu kaubavahetusest ja teadmiste levikust, kuid võib suurendada ebavõrdsust.