Estonian Basic-School Civics Exam key terms

Kaks või enam inimest, keda seob ühine tegevus, huvi või kuuluvustunne ja kes mõjutavad üksteise käitumist. Rühmal on tavaliselt ühised normid, rollid ja piirid selle vahel, kes kuulub rühma ja kes mitte.

Protsess, mille käigus inimene omandab ühiskonnas kehtivad teadmised, oskused, väärtused ja käitumisviisid, saades ühiskonna täisliikmeks. Seda toetavad perekond, kool, sõbrad ja meedia; see kestab kogu elu.

Ühiskonnas või rühmas jagatud ootus selle kohta, kuidas teatud olukorras käituda. Normid võivad olla kirjutatud seadustena või kirjutamata kommetena; nende rikkumine toob tavaliselt kaasa hukkamõistu või karistuse.

Põhimõte või eesmärk, mida inimene või ühiskond peab oluliseks ja mille järgi ta oma valikuid ja käitumist hindab. Väärtused on näiteks vabadus, turvalisus, ausus ja perekond; need kujundavad norme.

Positiivne või negatiivne tagajärg, millega rühm või ühiskond reageerib normi järgimisele või rikkumisele. Näiteks kiitus ja preemia on positiivsed, hukkamõist, trahv või väljaheitmine negatiivsed sanktsioonid.

Vahendite kogum, mille abil rühm või ühiskond hoiab liikmete käitumist normide piires. Kontroll võib olla sisemine, kui inimene järgib norme omal soovil, või väline, kui seda teevad teised inimesed ja institutsioonid.

Ootuste kogum, mis on seotud inimese positsiooniga rühmas või ühiskonnas, näiteks õpilase, õpetaja või lapsevanema roll. Erinevad rollid võivad üheaegselt esineda ja tekitada rollikonflikte, kui nende nõuded vastuolus on.

Lähisugulastest koosnev sotsiaalne rühm, mis pakub liikmetele hooldust, turvalisust ja esmast sotsialiseerumist. Perekonna vormid erinevad kultuuriti ja ajas: tuumikperekond, laiendatud perekond, üksikvanema perekond.

Kahe täiskasvanud inimese seaduslik ja sotsiaalne liit, millega kaasnevad õigused ja kohustused, näiteks ülalpidamiskohustus ja pärimisõigus. Eestis sõlmitakse abielu perekonnaseisuametis või notari juures ja see registreeritakse.

Kahe inimese ühine elamine ilma abielu sõlmimata. Eesti õiguses on registreeritud kooselu eraldi vorm, mis annab osa abieluga sarnaseid õigusi ja kohustusi, näiteks ülalpidamise ja pärimise valdkonnas.

Inimeste rühm, kes elab ühisel territooriumil või jagab ühist huvi ja korraldab ühiseid asju koos. Kogukond pakub kuuluvustunnet, vastastikust abi ja võimalust mõjutada oma elukeskkonda, näiteks küla või kortermaja ühistu.

Ühiskonnale või rühmale omane eluviis, mis hõlmab keelt, tavasid, uskumusi, kunsti, teadmisi ja esemeid. Kultuur on õpitud ja muutuv ning selle kaudu mõistavad inimesed maailma ja suhtlevad teistega.

Inimese arusaam sellest, kes ta on, mis hõlmab nii isiklikke omadusi kui kuulumist rühmadesse, näiteks rahvus, keel, perekond ja elukoht. Identiteet kujuneb sotsialiseerumise käigus ja võib elu jooksul muutuda.

Olukord, kus ühes ühiskonnas elavad koos erineva keele, päritolu ja tavadega inimesed, ning põhimõte, et neid erinevusi tunnustatakse ja austatakse. See eeldab sallivust, võrdset kohtlemist ja ühiseid reegleid.

Valmisolek aktsepteerida ja austada inimeste erinevusi, näiteks teistsugust usku, keelt, elustiili või arvamust, isegi kui need ei vasta enda omadele. Sallivus ei tähenda seadusevastase käitumise heakskiitmist.

Protsess, mille käigus ühiskonda saabunud inimene või rühm omandab keele, teadmised ja osalusvõimalused, säilitades samal ajal oma kultuurilise tausta. Eestis toetab seda riiklik lõimumisprogramm ja keeleõpe.

Inimese kuuluvustunne oma rahva ja riigiga, mis põhineb ühisel keelel, ajalool, kultuuril ja tavadel. Eestis on selle olulised kandjad eesti keel, laulupidu ja riiklikud sümbolid, kuid kuulumist saab mõista mitut moodi.

Eelmistelt põlvkondadelt päritud materiaalsed ja vaimsed väärtused, nagu ehitised, esemed, keel, muusika ja kombed, mida hoitakse ja antakse edasi. Osa sellest on kaitstud muinsuskaitse või UNESCO nimekirjadega.

Territooriumiga piiritletud poliitiline ühendus, millel on suveräänne võim, alalised elanikud ja valitsemiseks vajalikud institutsioonid. Riigi tunnused on territoorium, rahvas, avalik võim ja suveräänsus teiste riikide suhtes.

Riigi ülim ja iseseisev võim oma territooriumil, mis tähendab, et ükski teine riik ei saa talle seadusi peale suruda. Rahvusvahelises õiguses tähendab see riikide võrdsust ja kohustust austada teiste riikide siseasju.

Riigi kõrgeim seadus, mis määrab riigikorralduse, riigiorganid ja nende pädevuse ning kodanike põhiõigused ja -vabadused. Eesti põhiseadus võeti vastu 1992. aastal rahvahääletusel; ükski seadus ei tohi sellega vastuollu minna.

Eesti ühekojaline parlament, kuhu kuulub 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks vabadel, üldistel ja ühetaolistel valimistel. Riigikogu võtab vastu seadusi, kinnitab riigieelarve ja kontrollib valitsuse tegevust.

Riigivõimu haru, mis loob ja muudab seadusi. Eestis teostab seda Riigikogu; võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest eraldatud, et vältida võimu kuritarvitamist.

Demokraatlik põhimõte, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad erinevatele organitele, mis üksteist tasakaalustavad ja kontrollivad. See kaitseb kodanikke võimu koondumise ja omavoli eest.

Eesti riigipea, kelle valib Riigikogu viieks aastaks; kui Riigikogu ei suuda vajalikku hääleenamust saavutada, valib presidendi valimiskogu. President esindab riiki väliselt ja kuulutab välja seadused, kuid ei juhi igapäevast valitsemist.

Eesti täidesaatev võim, mille moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsus viib ellu riigi poliitikat, koostab eelarve ja annab Riigikogule seaduseelnõusid; see vastutab oma tegevuse eest parlamendile.

Isiku õiguslik kuulumine riiki, millega kaasnevad õigused, näiteks valimisõigus Riigikogu valimistel, ja kohustused, näiteks lojaalsus ja seaduste järgimine. Eestis omandatakse kodakondsus sünniga või naturalisatsiooni teel.

Kodakondsuse omandamine taotlemise teel, kui seda ei saada sünniga. Eestis nõuab see muuhulgas püsivat elamisluba, eesti keele oskust ja põhiseaduse tundmise eksami sooritamist.

Valitsemisviis, kus võim lähtub rahvast ja inimesed osalevad otsustamises valimiste, rahvahääletuste ja muude osalusvormide kaudu. Demokraatia eeldab vabu valimisi, õigusriiki, sõnavabadust ja vähemuste õiguste kaitset.

Korrapärane menetlus, mille käigus kodanikud valivad salajasel hääletamisel esindajad või otsustavad küsimuse üle. Eestis toimuvad Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimised ning hääletada saab ka elektrooniliselt.

Õigus osaleda valimistel kas hääletajana või kandidaadina. Eestis on Riigikogu valimistel hääleõigus Eesti kodanikel, kes on valimispäevaks vähemalt 18-aastased; kohaliku omavalitsuse valimistel saavad hääletada ka teatud alalised elanikud.

Iga inimese väärikusest tulenevad põhiõigused, mis kehtivad sõltumata kodakondsusest, soost, usust või päritolust, näiteks õigus elule, vabadusele ja sõnavabadusele. Neid kaitsevad riigi põhiseadus ja rahvusvahelised lepped.

Riigikorraldus, kus riigivõim ise allub seadusele ja kõiki koheldakse seaduse ees võrdselt. Õigusriigis on kohtud sõltumatud, võim on piiratud põhiõigustega ja igaühel on õigus oma õigusi kaitsta.

Inimeste tegevus ühiskonna asjade mõjutamiseks väljaspool valimisi, näiteks petitsioonid, kodanikualgatused, vabatahtlik töö, osalemine ühingutes või avalik arvamusavaldus. See on demokraatia toimimiseks oluline lisaks hääletamisele.

Kodanike vabatahtlike ühenduste, sihtasutuste ja liikumiste kogum, mis tegutseb riigist ja ettevõtetest eraldi ning ajab ühiskondlikke huve. Tugev kodanikuühiskond jälgib võimu, pakub teenuseid ja kaasab inimesi otsustamisse.

Tasustamata tegevus, mida inimene teeb oma vabast tahtest teiste või kogukonna hüvanguks, näiteks abistamine sotsiaalkeskuses või looduse koristamine. See arendab oskusi ja tugevdab kodanikuühiskonda, kuid ei asenda palgatööd.

Ühiskonna tegevuste kogum, mis hõlmab tootmist, jaotamist, vahetamist ja tarbimist, et rahuldada inimeste vajadusi piiratud ressurssidega. Majanduse osapooled on kodumajapidamised, ettevõtted ja riik.

Koht või mehhanism, kus ostjad ja müüjad kohtuvad ja kujundavad kauba või teenuse hinna. Turul toimub vaba vahetus; hinda mõjutavad nõudlus, pakkumine ja konkurents, ning riik seab mõnikord reeglid.

Majanduse põhimõisted: nõudlus näitab, kui palju ostjad soovivad kaupa teatud hinnaga osta, pakkumine aga, kui palju müüjad seda pakuvad. Nende koosmõju kujundab turuhinna ja tootmiskoguse.

Olukord, kus mitu ettevõtet pakub sarnast kaupa või teenust ja püüab võita ostjaid hinna, kvaliteedi või muu eelisega. Konkurents surub hindu alla ja soodustab uuendusi, kuid võib piirata ka väikeste ettevõtete võimalusi.

Tegevus, mille käigus inimene loob ettevõtte ja korraldab ressurssidega tootmist või teenuse osutamist eesmärgiga teenida kasumit ja rahuldada klientide vajadusi. Ettevõtja võtab riski ja vastutab tulemuse eest.

Keskkond, kus tööandjad otsivad töötajaid ja inimesed otsivad tööd, ning kus kujunevad palgad ja töötingimused. Tööturgu mõjutavad majanduse seis, haridus, oskused ja nõudlus erinevate ametite järele.

Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, milles määratakse tööülesanded, palk, tööaeg ja muud tingimused. Eestis kehtib töölepingu seadus, mis kaitseb töötaja õigusi ja nõuab kokkuleppe kirjalikku fikseerimist.

Olukord, kus osa tööealisest ja tööd otsivast rahvastikust ei leia tööd. Tööpuudust mõjutavad majanduslangus, oskuste ja töökohtade mittevastavus ning hooajalisus; riik toetab töötuid töötuskindlustuse ja koolitusega.

Vahendid ja kanalid, mille kaudu levitatakse infot ja meelelahutust laiale publikule, näiteks ajalehed, televisioon, raadio ja veebiväljaanded. Meedia kujundab avalikku arvamust, mistõttu on oluline allikate mitmekesisus ja vastutus.

Oskus leida, hinnata, mõista ja luua meediasisu kriitiliselt. See hõlmab teadmisi meedia tööstusest ja mõjutamistest, oskust eristada fakti arvamusest ning mõista, kuidas pildid ja sõnad loovad tähendusi.

Oskus hinnata info usaldusväärsust, uurides selle autorit, avaldamise aega, eesmärki ja tõendusmaterjali. Hea allikakriitika võrdleb mitut sõltumatut allikat ega usu pimesi üht veebilehte ega sotsiaalmeedia postitust.

Teavet, mis on meelega levitatud eksitamiseks või kahju tekitamiseks, sageli võltsuudise, moonutatud pildi või võltskontona. See erineb inimlikust eksitusest selle poolest, et levitaja teab vale ja soovib seda uskuma panna.

Põhiõigus oma arvamusi vabalt väljendada ja infot levitada ilma riigi eelneva tsensuurita. Eestis on see tagatud põhiseadusega, kuid sellel on piirid, näiteks keeld õhutada vihkamist või levitada teiste au teotavat laimu.

Andmed, mis võimaldavad tuvastada konkreetset inimest, näiteks nimi, isikukood, aadress või foto. Nende töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse seadus ja ELi üldmäärus; inimesel on õigus teada, kuidas tema andmeid kasutatakse.

Inimese õigus otsustada, millist infot tema kohta teised saavad ja kuidas seda kasutatakse. Digiajastul hõlmab see kontode turvalisust, jälgimise vältimist ja teadlikku suhtumist rakenduste lubadesse, mis koguvad andmeid.

Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi. Selle alusteks peetakse keskkonna, majanduse ja sotsiaalse õigluse tasakaalu; näiteks taastuvenergia ja säästlik tarbimine.

Tegevus looduse ja elukeskkonna kaitsmiseks inimtegevuse kahjuliku mõju eest, näiteks kaitsealade loomine, jäätmete sorteerimine ja heitmete piiramine. See hõlmab nii riigi õigusnorme kui iga inimese igapäevaseid valikuid.

Majandusmudel, kus materjale ja tooteid kasutatakse korduvalt ning jäätmeid tekib võimalikult vähe, selle asemel et toota, tarbida ja ära visata. Näiteks parandamine, taaskasutus ja taara tagastamine vähendavad ressursikulu.

Maa kliima pikaajaline muutumine, mille peamiseks põhjuseks peetakse inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet fossiilkütuste põletamisest ja maakasutusest. Tagajärjed on kuumalained, merepinna tõus ja ilmastikuga seotud riskide suurenemine.

Maailma majanduste, kultuuride ja inimeste omavahelise seotuse kasv, mida kiirendavad kaubandus, ränne ja infotehnoloogia. See toob kasu vahetuse ja teadmiste näol, kuid võib suurendada ebavõrdsust ja kahjustada kohalikku kultuuri.

Kaupade ja teenuste kasutamine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Tarbimine võib olla vajaduspõhine või ületarbimine, mis koormab keskkonda; teadlik tarbija arvestab toote päritolu, vastupidavust ja jäätmeid.