I85PREP
⌘ K
Estonian Basic-School Civics Exam study materials
Estonian Basic-School Civics Exam study resources

Estonian Basic-School Civics Exam practice questions

One question at a time. Build your Estonian Basic-School Civics Exam understanding.

First 50 of 200 questions. Each one lists the choices, the correct answer, and an explanation. The checker at the top of this page saves progress in this browser when it is available.

Continue in the practice tool above to load more questions, 50 at a time.

Question 1Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Millist nähtust kirjeldab mõiste „sotsialiseerumine“?

  1. Protsessi, mille käigus ettevõte värbab uusi töötajaid
  2. Protsessi, mille käigus riik kehtestab uued seadused
  3. Protsessi, mille käigus linn kasvab ja maa väheneb
  4. Protsessi, mille käigus inimene omandab ühiskonnas kehtivad normid, väärtused ja käitumisviisid Correct answer.

Explanation

Sotsialiseerumine on elukestev protsess, mille käigus inimene õpib ühiskonna norme, väärtusi, rolle ja käitumisviise ning kujuneb ühiskonna liikmeks. Seda mõjutavad perekond, kool, sõbrad ja meedia. Seadusandlus ja ettevõtete personalitöö on sotsialiseerumisest erinevad nähtused.

Question 2Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mida nimetatakse sotsioloogias sotsiaalseks grupiks?

  1. Kahte või enamat inimest, kes on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Correct answer.
  2. Inimest, kes tegutseb üksi oma huvide nimel
  3. Juhuslikku rahvahulka bussipeatuses
  4. Kõiki inimesi, kes elavad samas riigis

Explanation

Sotsiaalne grupp koosneb vähemalt kahest inimesest, kelle vahel on vastastikune suhtlus ja mõju ning kellel on ühine tunnus või eesmärk. Liikmete vaheline seotus eristab gruppi lihtsalt inimkogumist. Riigi elanikkond või juhuslik rahvas ei ole veel grupp.

Question 3Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mis iseloomustab norme?

  1. Need on inimeste isiklikud unistused tulevikust
  2. Need on ainult seadustes kirjas olevad karistused
  3. Need on ühiskonnas jagatud ootused selle kohta, kuidas inimesed peaksid käituma Correct answer.
  4. Need on looduslikud seaduspärasused, mida ei saa rikkuda

Explanation

Normid on ühiskonnas jagatud ja enamasti omaksvõetud käitumisreeglid ehk ootused selle kohta, millist käitumist peetakse sobivaks. Osa norme on kirjutatud seadustesse, kuid paljud on tavad ja kombed. Normide rikkumisega võib kaasneda sotsiaalne hukkamõist.

Question 4Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mida tähendavad väärtused ühiskonna kontekstis?

  1. Inimeste sünnijärgseid kehalisi omadusi
  2. Kaupade turuhindu poodides
  3. Põhimõtteid ja ideaale, mida inimesed peavad oluliseks ja mille järgi nad oma valikuid teevad Correct answer.
  4. Seadusega kehtestatud trahvisummasid

Explanation

Väärtused on ühiskonnas oluliseks peetavad põhimõtted ja ideaalid, näiteks ausus, vabadus või perekond. Need suunavad inimeste valikuid ja hinnanguid ning on tihedalt seotud normidega. Väärtused erinevad kaupade hindadest ja seaduslike karistuste suurusest.

Question 5Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Milline on perekonna tähtsaim roll sotsialiseerumises?

  1. See määrab lapsele ametliku elukutse täisealisena
  2. See annab lapsele esmased normid, väärtused ja keele ning turvatunde Correct answer.
  3. See asendab koolis kogu õppekava
  4. See otsustab, millise riigi kodakondsuse laps saab

Explanation

Perekond on esmane sotsialiseerimiskeskkond, kus laps omandab keele, põhilised normid, väärtused ja käitumismustrid ning kogeb turvalisust. Neid aluseid täiendavad hiljem kool, sõbrad ja meedia. Elukutse ja kodakondsuse valik ei ole perekonna põhiülesanne sotsialiseerumises.

Question 6Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mis eristab ametlikku ehk formaalset gruppi mitteametlikust ehk mitteformaalsest grupist?

  1. Ametlikus grupis on ainult täiskasvanud, mitteametlikus ainult lapsed
  2. Ametlik grupp on alati suurem kui mitteametlik
  3. Ametlikus grupis puudub igasugune suhtlus
  4. Ametlikul grupil on kindlaksmääratud eesmärk, reeglid ja rollid, mitteametlikul tekivad need vabalt suhtlemise käigus Correct answer.

Explanation

Formaalsel grupil, näiteks klassil või töökollektiivil, on selgelt määratletud eesmärk, struktuur, rollid ja reeglid. Mitteformaalses grupis, näiteks sõpruskonnas, kujunevad suhted ja rollid vabalt. Grupi liikmete vanus ega suurus ei määra formaalsust.

Question 7Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mida nimetatakse sotsiaalseks rolliks?

  1. Riigi poolt välja antud passi
  2. Inimese isiklikku lemmikhobi
  3. Ühiskonna keskmist sissetulekut
  4. Käitumisootuste kogumit, mis on seotud inimese positsiooniga grupis või ühiskonnas Correct answer.

Explanation

Sotsiaalne roll on kogum ootusi, mis kaasnevad inimese positsiooniga, näiteks õpilase, õpetaja või lapsevanema rolliga. Ühel inimesel on korraga mitu rolli. Rollid aitavad grupis käitumist korrastada ja ennustatavaks muuta.

Question 8Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks on sotsiaalsed normid ühiskonnas vajalikud?

  1. Need tagavad, et kõik inimesed teenivad sama palju
  2. Need muudavad inimeste käitumise etteaimatavaks ja aitavad vältida konflikte Correct answer.
  3. Need keelavad inimestel isiklike otsuste tegemise
  4. Need kaotavad ära kõik erinevused kultuuride vahel

Explanation

Normid annavad inimestele teadmise, mida teistelt oodata ja kuidas ise käituda, mistõttu muutub kooselu etteaimatavaks ja konfliktid vähenevad. Need loovad ühise arusaama sobivast käitumisest. Normid ei taga võrdset sissetulekut ega kaota kultuurierinevusi.

Question 9Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mari riietub kooli pidulikule aktusele viisakalt, kuigi talle meeldiks kanda spordiriideid. Millist mõistet see käitumine kõige paremini iseloomustab?

  1. Seaduse rikkumist
  2. Rollikonflikti
  3. Sotsiaalset liikuvust
  4. Normidele vastavat käitumist Correct answer.

Explanation

Mari järgib kooliürituse riietumisnormi, mis on ühiskonnas jagatud ootus sobiva käitumise kohta. See on normidele vastav käitumine, sest ta kohandab oma riietust olukorra ootustega. Seadust ta ei riku ja liikuvusega see ei seostu.

Question 10Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Koolis tekib õpilaste vahel vaba suhtlemise käigus sõpruskond, millel pole ametlikku põhikirja ega juhti. Millise grupiliigiga on tegu?

  1. Mitteformaalse grupiga Correct answer.
  2. Viitegrupiga, mis on alati ametlik
  3. Formaalse grupiga
  4. Sotsiaalse institutsiooniga

Explanation

Mitteformaalne grupp tekib inimeste vaba suhtlemise tulemusena ning sellel puuduvad ametlikult kinnitatud reeglid ja struktuur. Sõpruskond on selle tüüpiline näide. Formaalne grupp eeldab ametlikku korraldust.

Question 11Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Juku on korraga õpilane, poeg ja jalgpallimeeskonna kapten. Mida see näide sotsioloogias illustreerib?

  1. Seda, et rollid ei sõltu kunagi teistest inimestest
  2. Seda, et inimene kuulub ainult ühte gruppi
  3. Seda, et sotsiaalne staatus on alati muutumatu
  4. Seda, et ühel inimesel on korraga mitu sotsiaalset rolli Correct answer.

Explanation

Inimene täidab ühiskonnas korraga mitut rolli, mis on seotud erinevate positsioonide ja gruppidega. See on tavaline ja võib tekitada ka rollikonflikte, kui nõudmised vastuolus on. Näide ei näita staatuse muutumatust.

Question 12Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Perekond õpetab lapsele, et valetamine on vale. Koolis kordab õpetaja sama põhimõtet. Millist sotsialiseerumise tunnust see näide rõhutab?

  1. Sotsialiseerumine lõpeb lapsepõlvega
  2. Koolis omandatud väärtused tühistavad perekonna omad
  3. Sotsialiseerumine toimub ainult kodus
  4. Erinevad sotsialiseerimisasutused toetavad samade väärtuste omandamist Correct answer.

Explanation

Perekond ja kool on erinevad sotsialiseerimisasutused, mis sageli kinnitavad samu väärtusi ja norme, tugevdades nende omandamist. See näitab sotsialiseerumise mitmekanalilisust. Sotsialiseerumine ei piirdu koduga ega lõpe lapsepõlves.

Question 13Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks nimetatakse norme „sotsiaalseteks“?

  1. Sest need kehtivad ainult üksikule inimesele
  2. Sest need on igavesti muutumatud
  3. Sest need on looduses iseenesest tekkivad reeglid
  4. Sest need kujunevad inimeste kooselus ja kehtivad grupi liikmete jaoks Correct answer.

Explanation

Normid on sotsiaalsed, kuna need tekivad ja püsivad inimeste kooselus ning nende kehtivus sõltub grupist, kes neid tunnustab. Seetõttu võivad normid kultuuriti ja ajas erineda. Loodusseadused ja isiklikud harjumused ei ole sotsiaalsed normid.

Question 14Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Ühiskonnas peetakse oluliseks ausust ja hoolivust. Milline väide seob need väärtused õigesti normidega?

  1. Väärtused väljenduvad normides, mis ütlevad, kuidas ausalt ja hoolivalt käituda Correct answer.
  2. Väärtused ja normid on täiesti sõltumatud mõisted
  3. Väärtused kehtivad ainult seadustes, normid ainult tavades
  4. Normid on alati vastuolus ühiskonna väärtustega

Explanation

Väärtused on üldised põhimõtted, mida ühiskond hindab, ja normid on konkreetsed käitumisreeglid, mis neid väärtusi ellu viivad. Näiteks aususe väärtus väljendub normis mitte valetada. Seega on väärtused ja normid omavahel tihedalt seotud.

Question 15Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Millist sotsiaalse kontrolli liiki kasutab ühiskond, kui kaasõpilased peavad kiusajat halvaks ja lõpetavad temaga suhtlemise?

  1. Poliitilist kontrolli
  2. Majanduslikku kontrolli
  3. Mitteformaalset sotsiaalset kontrolli Correct answer.
  4. Formaalset õiguslikku kontrolli

Explanation

Mitteformaalne sotsiaalne kontroll toimub igapäevases suhtluses, näiteks hukkamõistu, naeruvääristamise või suhtlemisest hoidumise kaudu. See ei tugine riiklikele institutsioonidele ega seadustele. Formaalne kontroll on näiteks politsei või kohtu sekkumine.

Question 16Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks on sotsialiseerumine tähtis ka täiskasvanu elus?

  1. Sest inimene omandab uusi rolle ja kohaneb muutustega, näiteks tööle asudes või lapsevanemaks saades Correct answer.
  2. Sest sotsialiseerumine toimub ainult koolis
  3. Sest täiskasvanud ei vaja enam ühiskonna norme
  4. Sest täiskasvanud peavad unustama kõik lapsepõlves õpitu

Explanation

Sotsialiseerumine on elukestev protsess: täiskasvanu õpib uusi rolle ja oskusi, näiteks töötaja või lapsevanema rolli, ning kohaneb elumuutustega. Varasemad teadmised ja väärtused jäävad aluseks, mida täiendatakse. Seega ei piirdu sotsialiseerumine lapsepõlve ega kooliga.

Question 17Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Milline on sotsiaalse institutsiooni tunnus?

  1. Ametlikult registreerimata sõpruskond
  2. Üksikisiku juhuslik otsus üheks päevaks
  3. Ajutine rahvakogunemine tänaval
  4. Püsiv korraldus, mis rahuldab ühiskonna olulist vajadust ja järgib kindlaid reegleid Correct answer.

Explanation

Sotsiaalsed institutsioonid on püsivad korraldused, näiteks perekond, kool või haigla, mis rahuldavad ühiskonna olulisi vajadusi ja toimivad kindlate reeglite järgi. Need on ühiskonnas kaua püsinud ja laiemalt tunnustatud. Juhuslikud kogunemised ja isiklikud otsused institutsioonid ei ole.

Question 18Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Milline näide kujutab endast rollikonflikti?

  1. Õpilane valib kahe meeldiva hobi vahel
  2. Sõber soovitab lugeda huvitavat raamatut
  3. Õpilane peab õppima eksamiks, kuid tööandja nõuab samal ajal vahetust vahetust Correct answer.
  4. Õpetaja kiidab õpilast hea vastuse eest

Explanation

Rollikonflikt tekib siis, kui kaks rolli esitavad samal ajal vastuolulisi nõudmisi, mida üks inimene ei saa korraga täita. Õpilase roll nõuab õppimist, töötaja roll tööl olekut, mistõttu tekib vastuolu. Hobide valik või kiitus ei ole rollidevaheline vastuolu.

Question 19Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks ei saa sotsiaalset staatust alati seletada ainult inimese isiklike pingutustega?

  1. Sest staatus on igal inimesel alati sama
  2. Sest staatus sõltub ainult sünnijärgsest soost
  3. Sest staatust mõjutavad ka perekonna taust, haridusvõimalused ja ühiskonna struktuur Correct answer.
  4. Sest staatus määratakse kindlaks juhusliku loosiga

Explanation

Sotsiaalne staatus kujuneb nii isiklike pingutuste kui ka ühiskondlike tingimuste, näiteks perekonna tausta, haridusvõimaluste ja majanduslike olude koosmõjus. Seetõttu ei sõltu see ainult inimese enda tööst. See ei tähenda, et staatus oleks kõigil sama või määratud juhuslikult.

Question 20Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Kuidas erineb esmane sotsialiseerumine teisest sotsialiseerumisest?

  1. Esmases õpitakse ainult seadusi, teises ainult kombeid
  2. Esmases osalevad ainult õpetajad, teises ainult sõbrad
  3. Esmane toimub ainult koolis, teine ainult tööl
  4. Esmases omandab laps lähedastes suhetes põhilise maailmavaate, teises õpib ta laiemas ühiskonnas uusi rolle ja oskusi Correct answer.

Explanation

Esmases sotsialiseerumises omandab laps perekonnas ja lähedastes suhetes keele, põhiväärtused ja arusaama maailmast. Teises sotsialiseerumises õpib ta koolis, tööl ja teistes laiemates keskkondades uusi rolle, oskusi ja norme. Piir ei kulge lihtsalt kooli ja töö vahel.

Question 21Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Grupis hakkavad liikmed aja jooksul käituma ühtemoodi ja hindama asju sarnaselt. Milline mõju see on ja miks see tekib?

  1. Grupi mõju, sest liikmed võtavad omaks ühised normid ja väärtused ning soovivad kuuluda Correct answer.
  2. Bioloogiline päritolu, sest kõik inimesed on geneetiliselt identsed
  3. Juhuslik kõrvalmõju, sest grupil puudub igasugune mõju
  4. Majanduslik mõju, sest grupil on alati ühine rahakott

Explanation

Grupis kujunevad ühised normid ja väärtused, mida liikmed omaks võtavad, et kuuluda ja tulla toime. See on sotsiaalne mõju, mis võib kujundada hoiakuid ja käitumist. Inimesed ei ole geneetiliselt identsed ega pea jagama rahakotti.

Question 22Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Ühiskonnas on seadusega keelatud teatud teod, kuid lisaks mõistavad inimesed need teod hukka ka siis, kui keegi neid ei näe. Mida see näitab normide toimimise kohta?

  1. Et normidel puudub igasugune seos väärtustega
  2. Et normid on sageli internaliseeritud ehk omaks võetud ja mõjutavad käitumist ka ilma välise kontrollita Correct answer.
  3. Et seadus ja moraal on alati vastuolus
  4. Et normid toimivad ainult siis, kui politsei on kohal

Explanation

Kui inimesed järgivad norme ka ilma välise järelevalveta, näitab see, et normid on internaliseeritud ehk muutunud sisemiseks veendumuseks. Sotsialiseerumise käigus omandatud väärtused ja normid suunavad käitumist ka siis, kui keegi ei kontrolli. See seob normid tihedalt ühiskonna väärtustega.

Question 23Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks võib üks ja sama käitumine olla ühes grupis normi järgiv, teises aga normi rikkuv?

  1. Sest normid on seadusega igavesti fikseeritud
  2. Sest normid on kõikjal maailmas täpselt samad
  3. Sest normid kehtivad ainult üksikisikule
  4. Sest normid sõltuvad grupi väärtustest ja kokkulepetest ning võivad erinevates gruppides erineda Correct answer.

Explanation

Normid kujunevad konkreetse grupi väärtuste ja kokkulepete põhjal, mistõttu võib sama tegu ühes grupis olla sobiv ja teises hukka mõistetud. Näiteks vali riietus võib ühes keskkonnas olla norm, teises mitte. See näitab normide sotsiaalset ja kultuurilist sõltuvust.

Question 24Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mis on sotsialiseerumine ühiskonnaõpetuse tähenduses?

  1. Protsess, mille käigus ettevõte laieneb uutele turgudele
  2. Protsess, mille käigus riik muudab seadusi vastavaks rahvusvahelistele nõuetele
  3. Protsess, mille käigus perekond kolib ühest riigist teise
  4. Protsess, mille käigus inimene omandab ühiskonnas kehtivad normid, väärtused ja käitumisviisid Correct answer.

Explanation

Sotsialiseerumine on elukestev protsess, mille käigus inimene õpib ühiskonnas kehtivaid norme, väärtusi, rolle ja käitumisviise ning saab ühiskonna liikmeks. See toimub esmalt perekonnas ja hiljem koolis, sõpruskonnas, meedias ning töökohas. Ülejäänud vastused kirjeldavad hoopis seadusandlust, majandustegevust või rännet.

Question 25Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Milline väide iseloomustab kõige täpsemalt sotsiaalset normi?

  1. Norm on inimese isiklik soov, mida teised ei pea teadma
  2. Norm on ametlik dokument, mis kirjeldab organisatsiooni tööd
  3. Norm on seadusega kehtestatud karistus konkreetse teo eest
  4. Norm on ühiskonnas või grupis jagatud ootus, kuidas teatud olukorras käituda Correct answer.

Explanation

Sotsiaalne norm on grupiliikmete jagatud ootus sobiva käitumise kohta, mille rikkumisele järgneb sotsiaalne reaktsioon, näiteks hukkamõist või kõrvalejätmine. Normid võivad olla kirjutamata (viisakus) või kirjalikud (kooli kodukord). Seadus on vaid üks normide liik, mitte normi üldine määratlus.

Question 26Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Koolis kehtib reegel, et tunnis rääkimiseks tuleb tõsta kätt. Õpilane räägib ilma käsi tõstmata ja õpetaja teeb talle märkuse. Mida see olukord näitab?

  1. Et koolis puuduvad formaalsed normid
  2. Et normi rikkumisele järgneb sotsiaalne kontroll ehk sanktsioon Correct answer.
  3. Et õpilasel puudub sotsiaalne staatus koolis
  4. Et õpetaja ja õpilane kuuluvad samasse mitteformaalsesse gruppi

Explanation

Normi toimimist näitab see, et rikkumisele reageeritakse: õpetaja märkus on sotsiaalse kontrolli vahend ehk sanktsioon. Sanktsioonid võivad olla formaalsed, nagu märkus või hinne, või mitteformaalsed, nagu kaaslaste hukkamõist. See hoiab käitumist grupile vastuvõetavas piiris.

Question 27Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Miks võib samasse ühiskonda kuuluvate inimeste käitumine erineda, kuigi neil on ühised seadused?

  1. Sest lisaks seadustele mõjutavad käitumist eri gruppide normid, väärtused ja rolliootused Correct answer.
  2. Sest ühiskonnas kehtib korraga ainult üks norm
  3. Sest seadused kehtivad ainult täiskasvanutele
  4. Sest sotsialiseerumine lõpeb lapsepõlvega

Explanation

Seadus on üks normide liik ja jätab palju käitumisruumi, mida reguleerivad perekonna, sõpruskonna, kooli või töökoha normid ja väärtused. Inimesed kuuluvad erinevatesse gruppidesse ja täidavad erinevaid rolle, mistõttu nende ootused ja käitumine erinevad. Sotsialiseerumine kestab kogu elu, mistõttu mõjutavad kogemused käitumist ka hiljem.

Question 28Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Mari on koolis tunnis vaikne ja hoolikas õpilane, kuid sõpradega väljaspool kooli on ta jutukas ja võtab riske. Mida see näide sotsioloogias kõige paremini kirjeldab?

  1. Et Mari täidab erinevates gruppides erinevaid rolle, millega kaasnevad erinevad ootused Correct answer.
  2. Et Mari on kaotanud oma sotsiaalse staatuse
  3. Et Mari ei ole läbinud esmast sotsialiseerumist
  4. Et Mari kuulub ainult ühte sotsiaalsesse gruppi

Explanation

Inimene kuulub korraga mitmesse gruppi ja täidab mitut rolli, mistõttu kehtivad talle erinevad ootused. Koolis on ootuseks keskendumine ja distsipliin, sõpruskonnas võivad hinnatud olla avatus ja julgus. See ei tähenda staatuse kaotust ega sotsialiseerumise puudumist.

Question 29Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Õpilane tahab olla korraga kooli õpilasomavalitsuse aktiivne liige ja tipptasemel sportlane, kuid mõlemad tegevused nõuavad samal ajal suurt panust. Millise mõistega kirjeldatakse tema olukorda kõige täpsemalt?

  1. Primaarne sotsialiseerumine
  2. Sotsiaalne mobiilsus
  3. Staatusegrupp
  4. Rollikonflikt Correct answer.

Explanation

Rollikonflikt tekib siis, kui ühele inimesele esitatavad eri rollide ootused on omavahel vastuolus või nõuavad samal ajal ressursse, mida jätkub ainult ühele. Õpilasomavalitsuse ja sportlase roll nõuavad mõlemad aega ja energiat, mistõttu tuleb teha valik. See erineb mobiilsusest, staatusegrupist ja sotsialiseerumise liikidest.

Question 30Society and social life: social groups, socialisation, norms and values

Koolis tekib õpilaste vahel sõpruskond, millel puudub põhikiri ja ametlik juht, kuid liikmed jälgivad üksteise käitumist ning mõjutavad üksteise riietumisstiili ja hoiakuid. Milline väide seletab seda mõju kõige paremini?

  1. Mitteformaalse grupi liikmed ei saa üksteise käitumist mõjutada enne täiskasvanuikka jõudmist
  2. Mitteformaalses grupis puudub igasugune sotsiaalne kontroll, sest puuduvad kirjalikud reeglid
  3. Mitteformaalses grupis toimib sotsiaalne kontroll peamiselt heakskiidu ja hukkamõistu kaudu, mis kujundab liikmete käitumist Correct answer.
  4. Mitteformaalse grupi mõju on olematu, sest grupil pole ametlikku juhti

Explanation

Sotsiaalne kontroll ei eelda kirjalikke reegleid ega ametlikku juhti: ka vabas sõpruskonnas reguleerivad käitumist heakskiit, naeruvääristamine, kõrvalejätmine ja eeskuju. Just see mitteformaalne surve selgitab, miks liikmed hakkavad riietuma ja mõtlema sarnaselt. Formaalsus puudub, kuid kontroll ja mõju säilivad.

Question 31Family, community and everyday social relations

Eesti seaduse järgi on abielu sõlmimiseks vajalik, et mõlemad tulevased abikaasad oleksid vähemalt teatud vanuses. Milline on see vanus?

  1. 20 aastat
  2. 16 aastat
  3. 21 aastat
  4. 18 aastat Correct answer.

Explanation

Perekonnaseaduse järgi võivad abielu sõlmida täisealised isikud, st mõlemad peavad olema vähemalt 18-aastased. Alaealise abiellumine ei ole Eestis üldjuhul lubatud. See vanusepiir kaitseb noorte huve ja tagab, et otsus tehakse täiskasvanuna.

Question 32Family, community and everyday social relations

Mis on laste hooldusõiguse põhimõte, kui vanemad lahutavad abielu?

  1. Hooldusõigus läheb automaatselt isale.
  2. Hooldusõigus läheb automaatselt emale.
  3. Hooldusõigus antakse alati vanavanematele.
  4. Vanemad otsustavad ühiselt lapse parimaid huve silmas pidades. Correct answer.

Explanation

Lahutuse korral jääb ühine hooldusõigus alles, kui vanemad ei lepi teisiti, ning otsuseid tehakse lapse parimates huvides. Eesti õigus lähtub sellest, et lapsel on õigus mõlema vanema hoolitsusele. Seadus ei eelista automaatselt kumbagi vanemat soo alusel.

Question 33Family, community and everyday social relations

Naaber märkab, et kõrvalkorteris elav eakas inimene ei ole mitu päeva väljas käinud ja tema postkast on täis. Milline tegevus on kõige asjakohasem kogukondliku hoolivuse seisukohalt?

  1. Ignoreerida olukorda, sest see ei puuduta teda.
  2. Postitada olukorrast sotsiaalmeediasse.
  3. Helistada hädaabinumbril 112 ja teavitada olukorrast, kui kahtlus on tõsine. Correct answer.
  4. Oodata, kuni keegi teine märkab.

Explanation

Kui on põhjendatud kahtlus, et inimese elu või tervis on ohus, tuleb sellest teavitada hädaabiteenistust. Kogukondlik hoolivus tähendab märkamist ja vastutuse võtmist, mitte sekkumata jätmist. 112 teavitamine võimaldab pädevatel teenistustel olukorda hinnata.

Question 34Family, community and everyday social relations

Mis iseloomustab vabatahtlikku tegevust kodanikuühiskonnas?

  1. See toimub alati tasu eest ja töölepingu alusel.
  2. Seda korraldab ainult riik.
  3. See on tasustamata tegevus ühiskonna hüvanguks, mille eest ei maksta palka. Correct answer.
  4. See on kohustuslik kõigile täisealistele.

Explanation

Vabatahtlik tegevus on tasustamata töö, mida tehakse ühiskonna või kogukonna hüvanguks vaba tahte alusel. See erineb palgatööst ja riiklikest kohustustest. Vabatahtlikke tegevusi korraldavad sageli mittetulundusühingud.

Question 35Family, community and everyday social relations

Perekond kaalub, kuidas jagada kodus igapäevaseid majapidamistöid. Milline lähenemine toetab kõige paremini pereliikmete võrdset kohtlemist?

  1. Lapsed ei peaks kunagi majapidamistöödes osalema.
  2. Töid jaotatakse ainult soo alusel.
  3. Kõik tööd jäetakse ühele pereliikmele.
  4. Tööd jaotatakse kokkuleppel, arvestades iga liikme võimalusi ja vanust. Correct answer.

Explanation

Võrdne kohtlemine perekonnas tähendab, et kohustused jagatakse õiglaselt ja kokkuleppel, arvestades iga liikme võimalusi. Vanus ja tervislik seisund võivad mõjutada, milliseid töid keegi teeb. Soopõhine automaatne jaotus ei ole võrdne.

Question 36Family, community and everyday social relations

Mis on sotsiaalhoolekande eesmärk kohalikus omavalitsuses?

  1. Asendada kõik perekondlikud suhted riiklike teenustega.
  2. Koguda maksutulu ainult riigieelarvesse.
  3. Toetada abivajajaid ja tagada nende toimetulek. Correct answer.
  4. Karistada abivajajaid.

Explanation

Sotsiaalhoolekande eesmärk on toetada isikuid ja perekondi, kes ei tule iseseisvalt toime, ning tagada nende toimetulek. Kohalik omavalitsus korraldab mitmeid sotsiaalteenuseid. See põhimõte lähtub inimväärikusest ja solidaarsusest.

Question 37Family, community and everyday social relations

Koolis tekib olukord, kus õpilast kiusatakse korduvalt. Milline tegevus on kiusamisega toimetulekul kõige tõhusam esimene samm?

  1. Vastata kiusamisele omakorda kiusamisega.
  2. Kiusamisest vaikida ja loota, et see lõpeb iseenesest.
  3. Filmitud kiusamisest levitada seda sotsiaalmeedias.
  4. Teavitada usaldusväärset täiskasvanut, näiteks õpetajat või koolipsühholoogi. Correct answer.

Explanation

Kiusamise korral tuleb sellest teavitada usaldusväärset täiskasvanut, kes saab olukorda sekkuda ja abi korraldada. Vaikimine või kättemaksmine süvendab probleemi. Koolil on kohustus tagada turvaline õpikeskkond.

Question 38Family, community and everyday social relations

Mis tähendab lapse õigus olla ära kuulatud teda puudutavates otsustes?

  1. Lapse arvamusega ei pea kunagi arvestama.
  2. Laps otsustab alati lõplikult kõigi asjade üle.
  3. Lapse arvamus tuleb välja selgitada ja seda arvestada vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Correct answer.
  4. Lapse arvamust küsitakse ainult siis, kui ta on täisealine.

Explanation

Lapse õigus tähendab, et tema arvamus selgitatakse välja ja seda arvestatakse vastavalt vanusele ja küpsusele. Laps ei otsusta lõplikult kõigi asjade üle, kuid tema hääl on oluline. See põhimõte tuleneb lapse õiguste konventsioonist.

Question 39Family, community and everyday social relations

Kodaniku algatus kohalikus omavalitsuses võimaldab elanikel teatud tingimustel esitada ettepaneku volikogule. Milleks see peamiselt mõeldud on?

  1. Et elanikud saaksid osaleda kohaliku elu otsustamises. Correct answer.
  2. Et ettevõtted saaksid riiklikke toetusi taotleda.
  3. Et elanikud saaksid vältida maksude maksmist.
  4. Et ainult ametnikud saaksid otsuseid teha.

Explanation

Kodaniku algatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab elanikel tuua oma ettepanekud kohaliku volikogu päevakorda. See suurendab kodanike mõju kohaliku elu otsustamises. Algatus ei ole seotud maksudest kõrvalehoidmisega.

Question 40Family, community and everyday social relations

Perekond otsustab, kas võtta vastu vanavanema eest hoolitsemine kodus või kasutada hoolekandeteenust. Milline kaalutlus on selle otsuse juures kõige olulisem?

  1. Ainult pere rahaline seis.
  2. Eaka inimese enda soovid ja vajadused ning pere tegelikud võimalused. Correct answer.
  3. Ainult see, kui palju aega on teistel pereliikmetel.
  4. Ainult see, mida naabrid arvavad.

Explanation

Hooldusotsuses tuleb lähtuda eaka inimese enda soovidest ja vajadustest ning hinnata pere tegelikke võimalusi. Rahaline seis ja ajaline ressurss on olulised, kuid mitte ainsad kriteeriumid. Inimväärikus nõuab, et eaka hääl oleks kuuldud.

Question 41Family, community and everyday social relations

Mis on perevägivalla puhul ohvri jaoks kõige olulisem esmane samm?

  1. Jääda olukorda ja loota, et vägivald lõpeb.
  2. Otsida turvalisust ja abi, näiteks helistada 112 või pöörduda ohvriabi poole. Correct answer.
  3. Süüdistada ennast toimunu eest.
  4. Varjata olukorda kõigi eest.

Explanation

Perevägivalla korral tuleb esmalt tagada turvalisus ja otsida abi, näiteks helistades 112 või pöördudes ohvriabi poole. Vägivald ei ole ohvri süü. Abi otsimine on vastutustundlik samm.

Question 42Family, community and everyday social relations

Milline on kohaliku omavalitsuse roll perekondade toetamisel?

  1. Omavalitsus otsustab, kas laps läheb kooli.
  2. Omavalitsus määrab kindlaks, kellega inimene võib abielluda.
  3. Omavalitsus asendab kohtusüsteemi perevaidlustes.
  4. Omavalitsus pakub sotsiaalteenuseid ja -toetusi vastavalt vajadusele. Correct answer.

Explanation

Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid, et toetada perekondi ja abivajajaid. Abielluma õigus, kohtuvaidlused ja koolikohustus on reguleeritud riiklikult. Omavalitsuse roll on seotud igapäevase toimetuleku toetamisega.

Question 43Family, community and everyday social relations

Sõpruskonnas levib kuulujutt, mis võib kahjustada ühe inimese mainet. Milline käitumine on kõige eetilisem?

  1. Lisada kuulujutule omalt poolt juurde.
  2. Postitada kuulujutt sotsiaalmeediasse.
  3. Kuulujuttu mitte levitada ja kontrollida, kas teave on üldse tõene. Correct answer.
  4. Kuulujuttu edasi rääkida, sest see on huvitav.

Explanation

Kuulujutu levitamine võib kahjustada inimese mainet ja eraelu. Eetiline käitumine tähendab hoiduda kontrollimata teabe levitamisest ja hinnata, kas see on tõene. See kaitseb kaasinimese au ja väärikust.

Question 44Family, community and everyday social relations

Mis vahe on abielul ja vabaabielul (kooselul) Eesti õiguse järgi?

  1. Abielu saab sõlmida ainult kirikus.
  2. Vabaabielu on keelatud.
  3. Abielu ja vabaabielu on õiguslikult täiesti identsed.
  4. Abielu sõlmitakse seadusega ettenähtud korras ja see toob kaasa seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi; vabaabielu ei ole registreeritud. Correct answer.

Explanation

Abielu sõlmitakse seaduses ettenähtud korras ja sellega kaasnevad seadusest tulenevad õigused ja kohustused, näiteks varasuhted ja ülalpidamiskohustus. Vabaabielu ei ole registreeritud ning selle õiguslikud tagajärjed on teistsugused. Abielu ei pea toimuma kirikus.

Question 45Family, community and everyday social relations

Klassis otsustatakse ühisürituse korraldust. Milline käitumine toetab kõige paremini demokraatlikku otsustamist?

  1. Otsust ei tehta üldse.
  2. Kõik arvamused kuulatakse ära ja otsus tehakse hääletamise või ühise kokkuleppe teel. Correct answer.
  3. Otsuse teeb see, kes kõige valjemini räägib.
  4. Ainult klassijuhataja otsustab kõige üle.

Explanation

Demokraatlik otsustamine eeldab, et kõigi osalejate arvamused kuulatakse ära ja otsus sünnib hääletamise või kokkuleppe teel. See annab kõigile võrdse hääle. Ainult ühe isiku otsus ei ole demokraatlik.

Question 46Family, community and everyday social relations

Mida tähendab ülalpidamiskohustus perekonnas?

  1. Lapsed on kohustatud ülal pidama kõiki naabreid.
  2. Vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja tema eest hoolitsema. Correct answer.
  3. Ainult riik on kohustatud lapsi ülal pidama.
  4. Ülalpidamiskohustus puudutab ainult lemmikloomi.

Explanation

Perekonnaõiguse järgi on vanematel kohustus oma alaealist last ülal pidada ja tema eest hoolitseda. See hõlmab nii materiaalset toetust kui ka kasvatust. Ülalpidamiskohustus ei laiene naabritele ega lemmikloomadele.

Question 47Family, community and everyday social relations

Noored soovivad oma kodukandis avada noortekeskuse. Milline tee on kohaliku elu mõjutamiseks kõige otstarbekam?

  1. Lõhkuda avalikku vara, et juhtida tähelepanu.
  2. Pöörduda kohaliku omavalitsuse ja volikogu poole ettepanekuga ning osaleda avalikus arutelus. Correct answer.
  3. Kirjutada solvavaid kommentaare omavalitsuse sotsiaalmeediasse.
  4. Oodata, kuni riik otsustab ise midagi teha.

Explanation

Kohaliku elu mõjutamiseks tuleb kasutada seaduslikke osalusvõimalusi, näiteks pöörduda omavalitsuse ja volikogu poole ning osaleda avalikus arutelus. See on tõhus ja austav viis oma ideid edasi anda. Vandalism ja solvamine kahjustavad eesmärki.

Question 48Family, community and everyday social relations

Kuidas mõjutab sotsiaalne sidusus kogukonna turvalisust?

  1. Sidusus suurendab alati kuritegevust.
  2. Sidusus tähendab, et keegi ei tohi naabritega suhelda.
  3. Sidusus suurendab usaldust ja valmisolekut üksteist aidata, mis toetab turvalisust. Correct answer.
  4. Sidususel puudub igasugune mõju turvalisusele.

Explanation

Tugev sotsiaalne sidusus tähendab usaldust ja valmisolekut üksteist aidata, mis toetab kogukonna turvalisust. Inimesed märkavad rohkem ja sekkuvad vajaduse korral. Sidusus ei tähenda suhtlemiskeeldu.

Question 49Family, community and everyday social relations

Kes vastutab perekonnas laste kasvatamise ja nende arengu toetamise eest?

  1. Ainult sõbrad.
  2. Eelkõige vanemad või hooldajad, keda toetavad kool ja kogukond. Correct answer.
  3. Ainult riik.
  4. Ainult kool.

Explanation

Laste kasvatamise eest vastutavad eelkõige vanemad või hooldajad, kuid neid toetavad kool, kohalik omavalitsus ja kogukond. Vastutus on jagatud, kuid esmane roll on perekonnal. See lähtub lapse parimatest huvidest.

Question 50Family, community and everyday social relations

Olukord: täisealine laps soovib oma eaka vanema hooldust korraldada, kuid vanem keeldub võõrast abist. Milline põhimõte on siin kõige olulisem?

  1. Hooldus tuleb alati peale suruda ilma aruteluta.
  2. Eaka arvamusega ei pea arvestama.
  3. Eaka inimese autonoomiat ja otsustusõigust tuleb austada seni, kuni ta on võimeline otsustama. Correct answer.
  4. Vanema keeldumine tuleb alati täielikult ignoreerida.

Explanation

Täisealise ja otsustusvõimelise inimese autonoomiat tuleb austada, sealhulgas õigust abist keelduda. Hoolduse korraldamisel tuleks pidada läbirääkimisi ja pakkuda valikuid. Ainult otsustusvõime olulise languse korral võib sekkuda seaduses sätestatud korras.