Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus
Selles domeenis küsitakse kultuuri olemuse, identiteedi kujunemise ja Eesti mitmerahvuselise ühiskonna kohta. Tüüpülesanne on eristada stereotüüpi, eelarvamust ja diskrimineerimist ning selgitada, mida tähendab lõimumine ja mida mitte.
Kultuur
- Kultuur on õpitud ja jagatud elamisviis: keel, tavad, toit, muusika, uskumused, tehnoloogia, aga ka materiaalsed esemed ja institutsioonid.
- Kultuur muutub ajas ja puutub kokku teiste kultuuridega; see ei ole muutumatu ega „veres“.
- Kultuuripärand hõlmab nii materiaalset (arhitektuur, esemed) kui vaimset pärandit. Eesti näited: laulupidu, Seto leelo ja Kihnu kultuuriruum on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Identiteet
- Isiklik identiteet on inimese minapilt; sotsiaalsed identiteedid tulenevad rollidest ja rühmadest (õpilane, sportlane, kogukonna liige); kollektiivne ehk rahvuslik identiteet seostub keele, ajaloo ja traditsioonidega.
- Identiteet on mitmekihiline: inimene võib korraga olla eestlane, tallinlane, õpilane ja pere liige. Identiteet kujuneb suhetes teistega, mitte isolatsioonis.
Mitmekultuurilisus Eestis
- Eesti on mitmerahvuseline riik; suurimad rahvusvähemused on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.
- Vähemusrahvuse kultuurautonoomia: algne seadus pärineb 1925. aastast, taastatud 1993. aastal. Eelduseks on vähemalt 3000 inimese suurune rahvusgrupp, kes soovib säilitada oma keelt ja kultuuri; autonoomia annab õiguse luua oma kultuuri- ja õppeasutusi ning otsustada nende üle.
- Lõimumine ei tähenda assimilatsiooni. Säilib emakeel ja kultuur, omandatakse eesti keel ning ühiskonna toimimise põhitõed. Riiklik raamistik on „Lõimuv Eesti 2030“.
- Stereotüüp on üldistatud kujutlus rühmast; eelarvamus on negatiivne hoiak enne tegelikku kogemust; diskrimineerimine on ebavõrdne kohtlemine tegeliku või oletatava tunnuse alusel ja on keelatud võrdse kohtlemise seadusega.
Töötatud näide
Koolis hakatakse uut õpilast, kes räägib kodus teist keelt, narritama ja tõrjutakse rühmast välja. Analüüs: aluseks on stereotüüp („teistsugune on halvem“), millest kasvab eelarvamus, ja tegu on diskrimineerimisega. Lahendus: kool kui sotsialiseerimisagent sekkub, toetab keeleõpet ja mitmekesisuse väärtustamist. Tähtis on sõnastada, et probleem ei ole erinev keel, vaid käitumine, mis rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
Traps
- Rahvuse ja kodakondsuse samastamine: rahvus on kultuuriline-keel, kodakondsus õiguslik side riigiga.
- Mitmekultuurilisuse samastamine assimilatsiooniga.
- Kultuuri käsitlemine muutumatuna.
- Eelarvamuse ja diskrimineerimise segamine: eelarvamus on hoiak, diskrimineerimine on tegu.