Riik, kodakondsus ja Eesti poliitiline süsteem
Domeen kontrollib riigi tunnuste, riigivormide ja Eesti põhiseadusliku korralduse tundmist: Riigikogu, president, valitsus, kohus ja kohalik omavalitsus. Eksamil esineb nii mõistete tundmist kui ka protseduuride järjekorda (nt presidendi valimine).
Riigi tunnused ja vormid
- Riigi tunnused: territoorium, rahvas, avalik võim ja suveräänsus, mis väljendub seadusandluses.
- Riigid jagunevad unitaar- ja föderaalriikideks, monarhiateks ja vabariikideks ning parlamentaarse, presidentaalse ja segavalitsemisega riikideks.
- Eesti on parlamentaarne vabariik: valitsus vastutab Riigikogu ees, president täidab peamiselt esindus- ja vahendajarolli.
Eesti riigiorganid
- Põhiseadus võeti vastu 1992. aastal rahvahääletusel.
- Riigikogu: 101 liiget, ametiaeg 4 aastat, proportsionaalne valimissüsteem avatud nimekirjadega. Hääletada saavad 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikogu valimistel ei ole seadusega kehtestatud valimiskünnist.
- President: valib Riigikogu, otsuse tegemiseks on vaja kahekolmandikulist häääleenamust ehk 68 häält. Ametiaeg on 5 aastat ja järjestikuseid ametiaegu võib olla kuni kaks. Kui Riigikogu ei suuda presidenti valida, tuleb kokku valimiskogu.
- Vabariigi Valitsus: peaminister ja ministrid. President nimetab peaministri pärast seda, kui Riigikogu on kandidaadile volituse andnud.
- Riigikohus (19 kohtunikku) teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet; õiguskantsler kontrollib põhiõiguste ja hea halduse järgimist; Riigikontroll auditeerib riigi rahakasutust.
- Kohalik omavalitsus: volikogu valitakse kohalikel valimistel, kus hääletada saavad ka 16-aastased ja püsivalt elavad välisriigi kodanikud.
Kodakondsus
- Sünnijärgne kodakondsus: vähemalt üks vanem on Eesti kodanik.
- Naturaliseerumine eeldab 8 aastat elamist Eestis, sealhulgas 5 aastat alalist elamisluba, eesti keele oskust B1-tasemel, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit, legaalset sissetulekut ja lojaalsust.
Töötatud näide
Riigikogus ei saa ükski presidendikandidaat kolmes hääletusvoorus 68 häält. Järgmine samm: valimiskogu tuleb kokku ja valib presidendi Riigikogu liikmete ning kohalike volikogude esindajate hulgast. Vastuses tuleb nimetada nii vajalik häältearv (2/3 Riigikogus) kui ka asendusmehhanism (valimiskogu) – ainult „president valitakse Riigikogus“ ei anna täispunkte.
Traps
- Valimiskünnise omistamine Riigikogu valimistele – Eestis seda seadusega kehtestatud ei ole.
- Arvamus, et presidendi valib rahvas otsevalimistel.
- Riigikogu liikmete arvu eksimine (101, mitte 100).
- Kohalike valimiste vanusepiiri segamine riigikogu valimiste omaga (16 vs 18).