Demokraatia, inimõigused ja kodanikuosalus
Domeen küsib demokraatia tunnuste, inim- ja põhiõiguste ning osalemisvõimaluste kohta. Tüüpülesanne on hinnata, kas piirang on õigustatud, või loetleda, kuidas kodanik saab lisaks valimistele ühiskonnaelus kaasa rääkida.
Demokraatia
- Demokraatia tunnused: rahva võim, vabad ja korrapärased valimised, võimude lahusus, õigusriik, põhiõiguste kaitse, pluralism ja vähemuste kaitse.
- Otsene demokraatia: rahvahääletus ja rahvaalgatus. Esindusdemokraatia: valitud esindajad otsustavad rahva eest.
- Eestis korraldab rahvahääletuse Riigikogu. Toimunud on näiteks 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletus ja 2003. aasta rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise üle.
Inim- ja põhiõigused
- Inimõigused on universaalsed, võõrandamatud ja jagamatud. Olulised dokumendid: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) ja Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), mida kaitseb Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis.
- Eestis on põhiõigused kirjas põhiseaduse teises peatükis: võrdsus, sõna- ja mõttevabadus, eraelu puutumatus, omand, õigus haridusele, õigus pöörduda kohtusse.
- Piirang peab olema seadusega ette nähtud, teenima legitiimset eesmärki ja olema proportsionaalne: sobiv, vajalik ja väikseima riivega.
- Õiguskantsler tegutseb ombudsmanina, jälgides põhiõiguste ja hea halduse põhimõtete järgimist.
Kodanikuosalus
- Valimistel hääletamine ja kandideerimine, erakonda või MTÜ-sse kuulumine, vabatahtlik töö, allkirjakampaaniad, avalik arutelu, kooli õpilasesindus.
- Eestis: e-hääletamine alates 2005. aastast; rahvaalgatus.ee keskkond, kus 1000 allkirja kogunud ettepanek saadetakse Riigikogu menetlusse.
- Kohalikul tasandil toimub kaasamine volikogu istungite, avalike arutelude ja eelarve konsultatsioonide kaudu.
Töötatud näide
Rühm soovib korraldada meeleavalduse väljakul, kuhu on planeeritud samal ajal suur laat. Hinnang: kogunemisvabadus on põhiõigus, kuid selle kasutamise kord on seadusega reguleeritud (eelnev teatamine, korraldaja vastutus, turvalisus). Piirang on õigustatud vaid siis, kui sellel on legitiimne eesmärk (avalik kord ja turvalisus) ja see on proportsionaalne – näiteks ümberpaigutamine, mitte keeld kui selline. Vastus peab läbima kolm sammu: eesmärk, sobivus-vajalikkus, proportsionaalsus.
Traps
- Sõnavabaduse pidamine absoluutseks – see ei kaitse näiteks vaenu õhutamist ega teiste õiguste rikkumist.
- Arvamus, et demokraatia piirdub valimistega.
- Õiguste loetlemine kohustuste arvelt: põhiharidus on nii õigus kui ka kohustus.
- Piirangu põhjendamine ainult „avaliiku huvi“ mainimisega, ilma proportsionaalsuse analüüsita.