Meedia, infokirjaoskus ja digikodakondsus
Domeen küsib meedia rolli, allikate usaldusväärsuse hindamise ja Eesti digiriigi põhiteenuste tundmise kohta. Tüüpülesanne on hinnata uudise või sotsiaalmeedia postituse usaldusväärsust ning nimetada konkreetseid samme kontrollimiseks.
Meedia funktsioonid ja korraldus
- Meedia rollid: info vahendamine, harimine, meelelahutus, avaliku arvamuse kujundamine ja võimu järelevalve (valvurikoera roll).
- Eestis tegutseb avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling (ERR), mille ülesanne on sõltumatu ja tasakaalustatud info; erameedia sõltub reklaamist ja tellimustest.
- Ajakirjandusvabadus kaitseb toimetusi ja allikaid; ajakirjanduse eetikat jälgib Pressinõukogu. Uudises tuleb eristada fakti arvamusest ja tsitaati allika seisukohast.
Infokirjaoskus
- Allika hindamise sammud: kes on autor ja väljaandja, millal tekst ilmus, millistele tõenditele see toetub, kas väidet saab ristkontrollida teistest sõltumatutest allikatest.
- Desinformatsioon on tahtlikult levitatav vale; valeinfo võib olla ka eksitus. Propaganda eesmärk on mõjutada hoiakuid, klikimagnetid müüvad tähelepanu.
- Sotsiaalmeedia algoritmid tekitavad mulli, kus inimene näeb peamiselt enda vaadetega sarnast sisu. Emotsioonid (hirm, viha, üllatus) on desinformatsiooni levinuim käivitaja.
Digikodakondsus Eestis
- ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID võimaldavad digiallkirja ning turvalist autentimist; eesti.ee kaudu pääseb riigi e-teenustele, X-tee võimaldab asutustel andmeid turvaliselt vahetada.
- E-hääletamine toimus Eestis esimesena maailmas 2005. aastal.
- Isikuandmete kaitse: GDPR ja Andmekaitse Inspektsioon; inimesel on õigus teada, parandada ja kustutada enda kohta käivaid andmeid.
- Autoriõigus lubab teost kasutada tsitaadina allikaviitega, kuid ei luba tervikteksti omal nimel avaldada. Digitaalne jalajälg jääb püsima; küberkiusamine on karistatav.
Töötatud näide
Sõber saadab ekraanipildi uudisest, mis väidab, et uus seadus keelab kõik sularahaautomaadid. Hindamine: ekraanipilt ei ole tõend, sest seda saab muuta; tuleb leida algallikas, kontrollida väljaannet ja kuupäeva, otsida teemat Riigikogu või ministeeriumi kodulehelt ning vaadata, kas sõltumatud usaldusväärsed väljaanded kirjutavad samast. Kui algallikat ei leidu, jääb väide tõestamata – seda ei levitata edasi.
Traps
- Populaarsuse pidamine tõestuseks (palju jagamisi ei tee väidet tõeseks).
- Ekraanipildi või video pidamine usaldusväärseks tõendiks.
- Arvamus, et „avalik“ tähendab „vabalt kasutatav“ – autoriõigus kehtib ka internetis.
- Anonüümsuse samastamine usaldusväärsusega või selle puudumisega.