Säästlik areng, keskkond ja globaliseerumine
Domeen kontrollib jätkusuutliku arengu mõiste, keskkonnakaitse põhimõtete ja globaliseerumise mõju tundmist. Eksamil palutakse hinnata tegevuse mõju kolmel tasandil – keskkondlikul, majanduslikul ja sotsiaalsel – ning tuua näiteid Eesti ja rahvusvaheliste kokkulepete kohta.
Jätkusuutlik areng
- Klassikaline määratlus (Brundtlandi komisjon, 1987): areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi.
- Kolm sammast: keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Ükski neist ei ole teistest tähtsam.
- ÜRO kestliku arengu eesmärgid (2015, Agenda 2030) sisaldavad 17 eesmärki vaesusest kliimani. Eesti riiklik raamistik on arengustrateegia „Eesti 2035“.
- Pariisi kokkulepe (2015): hoida globaalne temperatuuritõus tunduvalt alla 2 °C ja püüda piirata seda 1,5 kraadiga. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.
- Ringmajandus kasutab materjale korduvalt (taaskasutus, parandamine), lineaarne majandus lähtub mustrist „võta–tee–viska“. Ökoloogiline jalajälg mõõdab, kui palju loodusressurssi tarbimine nõuab.
Keskkond Eestis
- Põlevkivienergeetika suur süsinikujalajälg on peamine põhjus, miks Eesti liigub taastuvenergia (tuul, päike) ja energiasäästu suunas.
- Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad kaitsevad elupaiku; jäätmehierarhia eelistab tekke vältimist, seejärel korduskasutust, siis ringlussevõttu ja alles viimasena ladestamist.
- Rohepesu on turundus, mis esitleb toodet või tegevust keskkonnasõbralikuna ilma tõenditeta; seda tuleb eristada tegelikest keskkonnameetmetest.
Globaliseerumine
- Majanduslik külg: rahvusvaheline kaubandus, tarneahelad, investeeringud. Kultuuriline külg: meedia, keeled, toit ja moed liiguvad riigipiiride üleselt. Poliitiline külg: ÜRO, Euroopa Liit, NATO ja rahvusvahelised kokkulepped.
- Glokaliseerumine tähendab, et üleilmne kohandub kohaliku kultuuri ja tavadega.
- Eesti on ÜRO liige alates 1991. aastast, Euroopa Liidu ja NATO liige alates 2004. aastast, OECD liige alates 2010. aastast ning kasutab eurot alates 2011. aastast.
Töötatud näide
Kohvik vahetab ühekordsed topsid korduskasutatavate vastu. Hinnang: keskkondlikult väheneb jäätmete hulk; majanduslikult kaasneb algne investeering ja pesemiskulu, kuid pikaajaliselt võib kulu väheneda; sotsiaalselt mõjutab see klientide harjumusi ja töötajate töökorraldust. Kui kohvik reklaamib end „100% keskkonnasõbralikuna“, ilma et taaskasutus oleks tegelikult tagatud, on tegu rohepesuga.
Traps
- Jätkusuutlikkuse taandamine ainult keskkonnale.
- Globaliseerumise käsitlemine ainult negatiivsena või ainult positiivsena.
- Kliimaneutraalsuse samastamine olukorraga, kus heitmeid praegu ei teki.
- Rohepesu uskumine ilma tõendite ja elutsükli analüüsita.